Tervisenõu: miks tekib astma?

FOTO: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Astma on lapseeas kõige sagedasem krooniline haigus. Mis on aga astma riskitegurid ning kas seda saaks kuidagi ennetada?

Vastab perearst Kersti Veidrik ajakirjas Perearst:

Astmasse haigestumise põhjused ei ole siiani selged. See on küsimus, mille lahendamisega teadlased tänapäeval tegelevad. Ei teata, miks samade riskifaktorite olemasolul ühel inimesel tekib astma ja teisel mitte. Oluliseks peetakse geneetilist eelsoodumust.

Üldtunnustatud on rida riskifaktoreid, millega tuleb arvestada, kuid arvatakse, et haigestumiseks on vajalik nii geneetilise eelsoodumuse kui keskkonnatoime koosesinemine juba lapseeas. Täiskasvanutel on oluline arvestada ka töökohal esinevaid võimalikke hingamisteede ärritajaid ja nende osa astma tekkes. Võimalikud põhilised riskifaktorid on järgmised:

1. Geneetiline taust. Vanematel või lähisugulastel esinev astma, atoopia (atoopiline dermatiit, allergiline riniit, toiduallergia). Allergilise astma teke on tugevalt määratud vanemate fenotüüpidega. Atoopia ja astma esinemine mõlemal vanemal suurendab astmasse haigestumise võimalust lapsel, eriti üle kolme aasta vanuses. 

2. Eksponeeritus tubakasuitsule, eriti raseduse ajal, väikelapseeas. Seega on riskifaktorid nii aktiivne kui ka passiivne suitsetamine, samuti kokkupuude teiste tubaste või välisõhu reostustega. 

3. Rinoviiruse ja RS-viiruse põdemine koos bronhioliidiga esimestel eluaastatel. RV ja RSV põdemine alla viie aasta vanuses on sage, 6–8 korda aastas. Kuid mitte iga vilistava hingamisega kulgev viirusinfektsioon ei ole astmasse haigestumise põhjus.

4. Kontakt mikroobidega esimestel eluaastatel. Palju on viiteid, et vähenenud kontakt erinevate mikroobidega esimestel eluaastatel võib mõjutada immuunsüsteemi küpsemist ja sellega suurendada allergiliste haiguste, sealhulgas allergilise astma tekke võimalust.

5. Ülekaalulisus nii lapseeas kui täiskasvanutel.

6. Enneaegselt sündinud, eriti kunstlikku ventilatsiooni vajanud ja väikese sünnikaaluga lapsed.

7. Astma kui kutsehaiguse võimalike tekitajate nimekiri on pikk, nimetaksin siin osa nendest: viljad ja jahu, loomade epiteel, karvad, mereandide valk, lateks, lestad, putukad, metallid (plaatina, nikkelsulfaat), aldehüüdid, amiinid, puidutolm jne. 

Astmat puudutavas teaduskirjanduses ja ravijuhistes on kokkuvõtvalt öeldud, et astmat ei ole võimalik ennetada, sest ei ole võimalik teada, kellel astma tekib. Teades perekonna geneetilist fooni ja ka muudetavaid riskifaktoreid, saavad inimesed teha elus teadlikke valikuid, et viia riske võimalikult minimaalseks. 

Loe lugu astmast täismahus Perearstist.

Loe ka neid

Tagasi üles