Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kehaosad, mis vananevad kõige kiiremini (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Esimesi halle juuksekarvu võime märgata juba 30ndates.
Esimesi halle juuksekarvu võime märgata juba 30ndates. Foto: Craig Robinson/PantherMedia / Craig Robinson

Vananemisel mängivad rolli küll geneetika, hormoonid ja elustiil, ent mõned kehaosad näitavad vananemise märke juba siis, kui hing on veel vägagi noor.

Portaal Reader’s Digest avaldab, millised kehaosad vananevad kõige kiiremini ja paljastavad inimese vanuse ka siis, kui ta sooviks seda varjata.

Käed. Käte nahk hakkab juba varakult oma elaststust kaotama ning see paistab silma eriti naiste puhul. Kuna käsi katame riiete ja kinnastega vähem, puutuvad need rohkem kokku päikesevalguse ja õhusaastega, mis mõnel määral ka naha vananemise määrab. Et käed püsiksid noorena, kasuta neile sobilikku niisutavat kreemi ning ära unusta päikesepaistelise ilmaga õue minnes kätelegi päikesekaitsekreemi kanda.

Silmaümbrus. Sealne nahk on üsna õhuke ning kortsud üsna kerged tekkima. Selle tagab miimika, sest silmaümbruse lihaseid kasutame nii naeratamisel, kulmu kortsutamisel, isegi rääkimisel jm. Nagu käedki, puutub ka nägu kokku nii palava päikesekiirguse kui ka jäiste tuultega, mis osaliselt tingivad silmaümbruse naha vananemise.

Otsmik. See on tõenäoliselt esimene koht, kuhu tekivad kortsukesed ning selle tagab äge miimika, mida on paraku väga raske taltsutada. Retinooli sisandavad kreemid võivad suurendada nahas kollageeni tootmist ja kortse seepärast ennetada või veidi vähendada, ent üldjuhul tuleb need lihtsalt omaks võtta ja nendega leppida.

Huulteümbrus. Huulte lähedal tekivad kortsukesed tavaliselt pärast seda, kui need on ilmunud silmade juurde ja otsmikule. Siingi mängib rolli päikesekiirgus, aga mõnel määral ka see, kui oleme harjunud huuli krimpsutama näiteks sageli pudelist ja kõrrest joomisel.

Kael. Ükskõik kui hoolas oled näo kaitsmisel kortsude eest, kael jääb tõenäoliselt ikkagi unarusse. Ka kaelale ei tohiks unustada vajadusel päikesekaitsekreemi kanda, et hoida nahka noorena.

Rind. Kui ka dekolteele paistab tihti päike ning sa end sealt ei kreemita, võid ühel hetkel märkama hakata imepisikesi purunenud veresooni ning päevitamisest tingitud väikseid eri värvi laike.

Põlved. Kuna põlvedes pole kuigivõrd rasva ega lihast, vaid kõõluseid ja luid, hakkab sealne nahk vananema enne kui näiteks säärtel või reitel. See on tingitud ka sellest, et põlvedki saavad istudes, kükitades jm üsna palju koormust.

Küünarnukid. Nii nagu põlved, koosnevad ka küünarnukid suuremas osas luustikust, mitte rasv- ega lihaskoest. Lisaks on paljudel komme küünarnukkidele toetuda, mis paneb selle piirkonna suure koormuse alla. Kui küünarnukid lähevad karedaks, võib neid kreemitada nagu käsigi.

Juuksed. Enamik inimesi märkab esimesi halle juuksekarvu 30. eluaastates, sest siis väheneb kehas pigmendirakkude tootmine. 50. eluaastaks on igal teisel inimesel juba pool pead hall. Hallid juuksekarvad on õhemad ning kuivemad, sest peanahk hakkab vanuse kasvades tootma vähem rasu, mis ka juukseid kuivatab.

Märksõnad

Tagasi üles