Neis riikides esineb vähim südamehaigusi – ja mis on nende saladus?

Roheline tee on kehale kasulikum kui kohv, mitmed rahvused on harjunud hoopis seda tarbima.

FOTO: Mykola Lunov/PantherMedia / Mykola Lunov

Madalaima südamehaiguste esinemisega paistavad silma näiteks Jaapan, Korea ja Prantsusmaa. Oma osa selle tagamisel on tervishoiusüsteemil, ent alahinnata ei saa ka elustiili.

Portaal Reader’s Digest toob näiteid valikutest, mis iseloomustavad madala südamehaiguste esinemissagedusega riikide rahvast.

Nad söövad väiksemaid portsjone. Jaapanis pole ülesöömine probleemiks, sest nad peavad varakult tõusma ja tööle minema ning õhtul hilja naastes söövad pigem vähe. Jaapanlased on juurutanud tõdemuse, et kõhtu ei pea küllastumiseni täis sööma, vaid nad lõpetavad söömise parajal ajal.

Nad söövad kääritatud toite. Ükski korealane ei loobu kimchi’st ehk vürtsikast hapukapsast, mille on heaks kiitnud paljud toitumisspetsialistid. Kääritatud toidud kergendavad seedimist, parandavad soolestiku tööd, kiirendavad ainevahetust ja võivad mõnevõrra vähendada isegi südamehaiguste riski.

Nad joovad pigem rohelist teed kui kohvi. Roheline tee sisaldab antioksüdante, mis alandavad vererõhku ja kolesterooli, aga võivad parandada ka südame tööd. Näiteks jaapanlastel puudub komme tormata kohvimasina juurde, vaid nad joovad hoopis suurtes kogustes teed.

Nad söövad palju kala. Pole enam mingi üllatus, et kala on tervisele väga kasulik seal sisalduva D-vitamiini ning heade oomega-3-rasvhapete poolest. Kala kuulub paljude jaapanlaste ja korealaste igapäevamenüüsse, ameeriklased söövad seda näiteks märksa vähem.

Nad pole istuva eluviisiga. Kui istuda tööl kaheksa tundi päevas ning minna koju diivanile lesima, hakkab see pikas perspektiivis mõjuma kaalule ning liigestele, mis saavad vähe tööd. Prantsuse ning Jaapani kultuuris pole näiteks telekavaatamine nii oluline ning nad on kursis, et istumine on uus suitsetamine, mistõttu ei veeda nad väga palju aega istudes.

Nad tarbivad alkoholi mõõdukalt. Pole kahtlustki, et paari klaasi veini või pitsi konjaki joomine mõjutab tervisenäitajaid märksa vähem kui suurtes kogustes alkoholi kaanimine. Paljud prantslased tarbivad veini suisa iga päev, ent kuna kogused püsivad väiksed, pole ka nende tervisenäitajates midagi laiduväärset.

Nad kasutavad kondimootorit. Maailma pikima elueaga rahvaid ei iseloomusta jõusaalis rassimine ega maratonide jooksmine, vaid nad elavad keskkonnas, mis julgustab liikuma. Nii Prantsusmaal, Jaapanis kui ka Koreas pole esikohal autoga sõitmine, vaid sageli inimesed jalutavad, sõidavad rattaga või ühistranspordiga.

Nad söövad vähem punast liha. Sealiha ei ole nende menüüs esikohal, pigem saavad jaapanlased oma valgud kätte mereandidest ja linnulihast. Kuna liigset punase liha tarvitamist on seostatud suurenenud vähiriskiga, tasubki selle söömist piirata vaid mõnele päevale nädalas.

Nad püsivad normaalkaalus. OECD andmeil on Jaapanis ja Lõuna-Koreas maailma ühed madalaimad ülekaalulisuse näitajad. See võibki olla tingitud sellest, et nad liiguvad palju ning söövad kergemaid toite, mitte ei aja näpuga kilodel ja kaloritel järge.

Nad võtavad aja maha. Meditatsioon ning jooga on Koreas ja Jaapanis üsna tähtsal kohal. Kui võtta aega endale, oma mõtetele ning vaimsele tervisele, siis väheneb ka stress ning haigestumusrisk.

Neil on hea tervishoiusüsteem. Vähemalt Jaapanis on süsteem ning arstid keskendunud rohkem haiguste ennetamisele, et tõbi kontrolli alla saada enne, kui see muutub juba väga raskeks.

Loe ka neid

Tagasi üles