Teadlased üritavad luua ennetava ravi tavalise nohu-köha vastu

Külmetus. Foto: Panther Media / Scanpix

Teadlased on ametis mitme uue külmetusrohu katsetamisega ning tulevikus võib juhtuda, et saame end külmetuse vastu isegi vaktsineerida.

Vähesed elavad talve üle, ilma et kordagi külmetuks, kirjutab Imeline Teadus. Enamik inimesi jõuab olla aasta jooksul haige isegi kaks kuni neli korda. Õnneks ei ole see tõbi eriti ohtlik, kuid erinevalt paljudest tõsisematest haigustest ei saa seda ennetada ega hästi ravida. Viimastel aastatel on teadlased proovinud mitut paljulubavat külmetusravimit. Kui osagi neist ennast õigustab, siis võime mõne aasta pärast võtta lihtsalt tableti, kui märkame esimest sügelust suulaes, või lasta arstil teha vaktsiinisüsti, mis kaitseb meid enamiku viirusvariantide eest.

Külmetushaigused maksavad ühiskonnale igal aastal miljoneid eurosid. Üks USA uuring näitas, et viirushaiguste tõttu läheb aastas kaotsi 50 miljonit tööpäeva. Ainult neljandik kaotatud ajast veedetakse kodus teki all. Suurem osa läheb raisku, kui nakatunu ilmub tööle, ent on nii nohune ja valusa kurguga, et ei ole ligilähedaltki nii tulemuslik kui tavaliselt.

Külmetus on kõige levinum nakkushaigus maailmas muuhulgas seetõttu, et seda ei põhjusta ainult üks kindel, vaid terve hulk viirusi. Kui oled korra nakatunud näiteks rinoviirus HRV-A67-ga, moodustuvad sul selle vastu antikehad ja sa oled hilisemate rünnakute suhtes immuunne. Kuigi HRV-A67 ei saa sind enam haigeks teha, ei ole su organism sugugi valmis tõrjuma näiteks koronaviiruse HCoV-229E või veel ligikaudu 200 viiruse rünnakut.

Paljusid viirusi ühendab see, et need nakatavad nina ja neelu limaskesti ning tekitavad tüüpilisi sümptomeid nagu tilkuv nina ja köha. Sellega sarnasused ka lõpevad. See tähendab, et tõhus külmetusevastane ravim peab mitte täpselt sihtima ühte viirust, vaid n-ö tulistama haavlitega, püüdes tabada kogu viiruste paletti. Seetõttu ei olegi külmetuse vastu veel vaktsiini. Vaktsiinid on suunatud väga täpselt ühe haigusetekitaja vastu. Näiteks gripi puhul saavad teadlased välja valida ühe viirusvariandi, mis meid tõenäoliselt järgmisel talvel tabab ja töötada selle vastu välja vaktsiini. Ent selleks, et kaitsta meid tõhusalt külmetuse eest, peaks arstidel olema põhimõtteliselt 200 vaktsiini.

Samas näevad teadlased tunneli lõpus valgust, sest teadaolevatest külmetusviirustest 99 on lähedas suguluses ning kuuluvad rinoviiruste rühma. Üheskoos põhjustavad need ligikaudu 40 protsenti kõigist haigusjuhtudest. Hoolimata erinevustest on neil siiski sedavõrd palju sarnasusi, et ühise ravimi väljatöötamine võib osutuda võimalikuks.

Loe külmetuse raviväljavaadetest lähemalt märtsikuu Imelisest Teadusest!