Kuidas aitab personaalmeditsiin päriliku seedetrakti vähi korral?

Kui inimene arvab, et tal võib olla soolevähk, tasub kohe arsti poole pöörduda. Foto: Panther Media / Scanpix / Wavebreakmedia ltd

Pärilikkus, geenimutatsioonid ja personaalmeditsiin on viimasel ajal fookusesse kerkinud teemad. Eks pärilikkuse olemust ja mutatsioone teati varemgi. Keegi ei vaidle vastu, et ka varem oli tegemist personaliseeritud meditsiiniga selles mõttes, et iga patsiendi korral määrati ravi individuaalselt.

Personaalmeditsiini all praeguses mõistes tuuakse välja, et see on tervishoiuteenus tervise parandamiseks, haiguste raviks ja nendest hoidumiseks, milles kasutatakse kompleksselt terviseandmetega teavet geneetika, inimese käitumise ja väliskeskkonna vahelistest seostest, kirjutab Kliinikumi Lehes Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Jaan Soplepmann.

Viimases kahes pole midagi olemuslikult uut, enamik neid mõjureid on olnud teada pikemat aega. Need üksi meditsiinist personaalmeditsiini ei tee. Tegelikult on põhiteguriks geeniuuringute tulemuste lisamine tavameditsiinile. See muudab paradigmat, see loob täiesti uue mõõtme ja hoopis teistsugused võimalused haiguste kontrollimiseks ja raviks.

Kõigist jämesoolevähi haigetest on teadaolevate pärilike sündroomide kandjaid 4–6 protsenti. Lisaks esineb neil sagedamini ka teiste organite pahaloomulisi kasvajaid. Tehes kindlaks pärilike vähisündroomide kandjaid, leiame inimesed, kes on ohustatud erinevate vähkide tekkeks.

Neile oleme viie aasta vältel vastavalt rahvusvahelistele juhistele rakendanud individuaalsed jälgimisprogrammid. Teisest küljest, testides pereliikmeid ja mitte leides nendel ohtlikke mutatsioone, vabastame need inimesed ohtlike kasvajate kartusest. Mutatsioonikandjatel on võimalik jämesoolest polüüpide regulaarse eemaldamisega vähki ennetada. See on otsene vähi profülaktika.

Väga suure vähiriski korral tuleb teha profülaktilisi operatsioone, näiteks jämesoole täielikku või subtotaalset eemaldamist. Mõne sündroomi korral on soovitatav profülaktiline günekoloogiliste organite eemaldamine. Kui vähk tekibki, on see regulaarsete kontrolluuringute tõttu võimalik leida varases, hästi ravitavas staadiumis.

Mutatsioonikandjatele tuleb vähi korral teha tavalisest ulatuslikumaid operatsioone. See kõik on viimase 5–6 aasta jooksul juurutatud kirurgilise onkoloogia osakonna igapäevasesse praktikasse.

Rakendades pärilike vähisündroomide perekondadele personaalmeditsiini võimalusi, on võimalik vähendada üldist vähki haigestumust ja pakkuda mutatsioonikandjatele korrektse jälgimise korral üsna ohutut, kvaliteetset ja pikaealist elu.

Loe erinevate spetsialistide töö ja seedetrakti päriliku vähi kohta pikemalt Kliinikumi Lehest.

Käärsoolevähi sagedasemad sümptomid on:

- väsimus, nõrkus, töövõime langus

- verevaegus e. aneemia

- seletamatu kaalulangus ja isutus

- sooletegevuse muutus kõhulahtisuse või –kinnisusega või ka nende vaheldumine

- kõhupuhitused, täistunne ja gaaside peetus

- vere ja lima väljumine koos roojaga

- viimasel ajal tekkinud tugevad soolekorinad

- näilise põhjuseta püsiv vähene palavik (37,2-37,5o C)

- kõhus on tunda kasvaja

Pärasoolevähi sagedasemad sümptomid on:

- vere ja lima väljumine koos roojaga

- sooletegevuse muutus kõhulahtisuse või –kinnisusega või ka nende vaheldumine

- kõhupuhitus, täistunne ja gaaside peetus

- püsiv roojamistung, mis aga kergendust ei too

- väljaheite kuju muutumine peenikesteks pulgakesteks või pabulateks

- valu pärasooles roojamisel või istumisel

- pärasoole pidamatus

Kui esineb üks või mitu eelnimetatud riskifaktorit, ei pruugi see tähendada möödapääsmatult jämesoolevähi tekkimist. Sellistel isikutel on tõusnud üksnes võimalus haigestuda. Sellisel juhul on soovitav perspektiive arutada oma arstiga ning vajadusel võtta ette muutusi eluviisis.

Allikas: Tartu ülikooli kliinikum