Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/06/7663301t1hc3b9.jpg)
Märge digiloos, mis näitab inimese suhtumist organite loovutamisse peale tema surma, on abiks raskes olukorras lähedastele. Ühelt inimeselt saadud elundid võivad aidata mitmel raskes seisundis inimesel elada.
Elundite ja kudede eemaldamine surnud inimeselt on reguleeritud Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusega. Hematoloogi ja Eesti kudede ja organite transplantatsiooni ühingu juhataja Ain Kaare sõnul järgitakse tavaelus alati põhimõtet, et lahkunu omastega konflikti ei minda.
Seaduse järgi võib surnud isikutelt elundeid ja kudesid siirdamiseks eemaldada, kui puuduvad andmed, et nad eluajal oleksid selle vastu olnud. «Seega on selle seaduse järgi võimalik haiglal ka ilma teiste inimeste nõusolekuta doonorelundeid eemaldada ja siirata, kuid päriselus ei hakka keegi jõuga midagi võtma,» rääkis Kaare. Tema sõnul kehtib kirjutamata reegel, et omastega konflikti ei minda, kui nad on rangelt elundite eemaldamise ja siirdamise vastu.
Kirjaliku tahteavalduse enda organite loovutamiseks peale surma on teinud väga väike osa Eesti elanikkonnast. Kaare sõnul on doonorikaart või nõusolek patsiendi digiloos lihtsalt üks argument, millest saavad lähedased aimu, kuidas lahkunu võinuks elundidoonorlusse suhtuda. Enamike inimeste kohta kirjalikud andmed nende suhtumise kohta puuduvad, nendib Kaare
Pooleli jääb rohkem doonorprotsesse kui õnnestub
Eelmisel aastal teatati 55 potentsiaalsest elundidoonorist, kaheksal juhul keeldusid lähedased elundite kasutamisest. 2017. aastal ei jõutud erinevatel põhjustel elundite eemaldamise ja siirdamiseni neist 33 korral, sealhulgas kaheksa, kus lähedased ei andnud nõusolekut.
Potentsiaalne doonor ei tähenda veel seda, et elundid jõuaksid siirdamiseni, rääkis hematoloog. Peale nõusoleku saamist uuritakse, kas doonor on elundite loovutamiseks meditsiiniliselt sobiv. Seejärel uuritakse, kas siirdamise ootelehel on patsienti, kellele konkreetne elund võiks veregrupi, mõõtude ja muude näitajate poolest sobida. Kaare sõnul võib näiteks ilmneda, et võimalik doonor põdes enda teadmata mõnd nakkushaigust, näiteks hepatiiti, või oli tal mõni kasvaja. «Samuti võib juhtuda, et organ näib esialgsetes analüüsides ja uuringutes sobivana, kuid doonoroperatsioonil ilmneb elundil haigus või anatoomiline iseärasus, miks see siirdamiseks ei sobi,» rääkis Kaare.
Organid võivad liikuda ka välismaale
Tartu Ülikooli Kliinikum on liitunud Scandiatransplandiga, mis on kuue riigi (Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Eesti) kõiki ühtteist elundisiirdamiskeskust liitev organisatsioon. Eelisjärjekorras saavad doonorelundi need, kellel on tekkinud äkiline raske elundipuudulikkus või elundit vajavad lapsed. «Näiteks rohelist kärbseseent söönud inimene, kellel on tekkinud äge maksapuudulikkus, sureks ilma uue maksata umbes 48 tunni jooksul. Sellisel juhul saab eelisjärjekorras otsida elundit terve Scandiatransplandi ulatuses,» sõnas Kaare. Riikideülene elundivahetus tähendab ka vastuteene osutamist ehk elundi saanud riigil tekib kohustus samaväärne elund vastu anda.
Kuidas anda nõusolek patsiendiportaalis digilugu?
Samm 1: Identifitseeri ennast patsiendiportaalis Digilugu.ee mobiil ID-ga või ID-kaardiga ja vali «Tahteavaldused».
/nginx/o/2018/03/06/7663333t1hb19f.png)
Samm 2: Vali elundite loovutamise tahteavaldus. Klikkides infole, saad avalduse kohta lähemalt lugeda.
/nginx/o/2018/03/06/7663353t1h01d3.png)
Samm 3: Allkirjast nõusolek digitaalselt. Siinsamas on võimalus ka elundite annetamisest keelduda.
/nginx/o/2018/03/06/7663381t1h11f8.png)
Samm 4: Näed oma nõusolekut. Nõusolekut või keeldumist on võimalik portaalis igal hetkel muuta.
/nginx/o/2018/03/06/7663389t1h44f4.png)