Terviseamet selgitab: kui ohtlik on radioaktiivne joogivesi tervisele?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kraanist tulev vesi võib olla mõnel pool Eestis radioaktiivne.

FOTO: Stanislav Moshkov/Scanpix

Kuigi viiendik Eesti inimestest joob radioaktiivset vett, ei pea terviseamet radioaktiivset joogivett inimestele kuigi ohtlikuks. 

Tänane Postimees kirjutas, et radioaktiivse vee joomine toob kaasa kolm enneaegset vähisurma iga kahe aasta kohta. 2011. aastal koondas suur uuring mitme vähiuuringu tulemused ja leidis, et kõrge raadiumisisaldusega joogiveega seostub kõige rohkem luu-, põie-, rinna-, vere- ja kopsuvähi sageduse tõus.

Radioaktiivse joogivee pärast tekkinud vähijuhtumite tõttu kaotsiläinud eluaastate ja vähenenud kvaliteediga eluaastate ning ravikulude tõttu kaotab Eesti igal aastal 1,7 miljonit eurot, leidsid Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogid oma uuringus.

Riskirühma kuuluvad lapsed

Terviseameti sõnul saab üle kümne protsendi Eesti elanikkonnast oma joogivee pindmise reostuse eest väga hästi kaitstud kambrium-vendi põhjaveekogumist (Cm-V), mis sisaldab muuhulgas ka looduslikult radioaktiivseid aineid, eelkõige raadiumi isotoope Ra-226 ja Ra-228.

«Väiksema kiirguskogusega vee joomine otsest terviseriski ei kujuta, kuigi sellise vee tarbimine pikemal perioodil võib tervisele negatiivset mõju avaldada,» ütles terviseameti kommunikatsiooninõunik Simmo Saar. 

Ta lisas, et suure raadiumi sisaldusega joogivee tarbimine võib suurendada riski haigestuda luuvähki, kuid teiste elus esinevate riskidega võrreldes jääb see samasse suurusjärku näiteks riskiga saada surma välgulöögist.

Olulisem riskirühm joogivees sisalduvate radionukliidide puhul on Saare sõnul kõik alla 17-aastased lapsed. Eestis teadaolevatel suure radionukliidisisaldusega puurkaevudega aladel võib alaealise aastadoos ületada viitetaseme 0,1 mSv/a kuni kümnekordselt.

Sega vett, eemalda raadium

Peamised radionukliidide joogiveest eemaldamise meetodid on lisaks uue veeallika hankimisele erinevatest allikatest pärineva vee segamine või raadiumi kõrvaldamine vastava töötlemise abil. Samas tasub arvestada, et kõik joogiveest raadiumi eraldamise protseduurid tekitavad erinevates kontsentratsioonides raadiumit sisaldavaid jäätmeid, mis vajavad edasi käitlemist radioaktiivsete jäätmetena.

«Reeglina ei ole erakaevud puuritud suurema raadiumikontsentratsiooniga sügavamatesse põhjavee kihtidesse, kuigi viimasel ajal on siiski puuritud ka erakaevusid, mis kasutavad kambrium-vendi põhjavett,» rääkis Saar. Ta lisas, et soovi korral võib erakaevude omanik saata veeproove uurimiseks laborisse.

Kaevuvee keemilisi ja mikrobioloogilisi omadusi analüüsitakse terviseameti kesklaboris Tallinnas ning terviseameti laborites Kohtla-Järvel ja Tartus. Vee radioaktiivsust määravad ameti kinnitusel Tartu ülikooli katsekoda ja keskkonnaamet. Eelnevalt tuleks kindlasti konsulteerida laboriga proovivõtu osas – oluline on teada, millises koguses ja millisel moel tuleb proove võtta.

Tagasi üles