Tervisenõu: kas neelamishäire on ohtlik?

Neelamishäirele tuleb põhjus otsida.

FOTO: Alice Day/PantherMedia / Alice Day

Aegajalt esineb kõigil ebamugavustunnet neelamisel, mille põhjustab näiteks angiinist või gripist tingitud kurguvalu. Millal peaks aga neelamishäire puhul ettevaatlikuks muutuma?

Vastab gastroenteroloog dr Benno Margus portaalis Kliinik.ee:

Neelamishäire ehk düsfaagia võib esineda iseseisva häirena, mis tähendab, et toidu liikumine neelust makku on häiritud, või koos valuliku neelamise ehk odünofaagiaga. Tihti on valuliku neelamise põhjuseks neelupõletik ehk farüngiit, eriti aga kurgumandlite piirkonna mädanik ehk abstsess.

Neelamishäire korral on sagedamini häiritud tahke toidu neelamine, kuid raskemal juhul ka vedeliku neelamine. Tegemist võib olla söögitorumotoorika häirega (spasmid, akalaasia), kuid ka tõsisema haigusega (refluksösofagiit, söögitoru ahenemine põletiku või söövituse tagajärjel, kasvaja), aga samuti ajutüves paiknevate, neelamist reguleerivate peaajunärvide (IX ja X paar) tuumade kahjustusega (näiteks ajutüve insuldi tagajärjel).

Viimasel juhul ei suuda neelamishäirega patsiendid mõnikord isegi sülge neelata. Selliseid haigeid ohustab aspiratsioonist tingitud kopsupõletik. Neelamishäire tõttu vajavad nad sageli kunstlikku toitmist makku viidud sondi abil või veeni kaudu.

Neelamishäire tekkimine on igal juhul ohusümptom, mille korral tuleks kohe pöörduda arsti poole. Ravi oleneb põhjusest. 

Tagasi üles