Kuidas tätoveeringud püsivad ka siis, kui naharakud surevad ja asenduvad uutega? Prantsuse teadlased usuvad, et leidsid küsimusele uue vastuse.
Prantsuse teadlased teavad vastust: kuidas tätoveering nii kaua püsib
Prantsuse uurijad leidsid, et immuunsüsteemi rakud, mida kutsutakse makrofaagideks, söövad tinti ja pärandavad selle järgmistele rakkudele, mis neid asendama hakkavad, vahendab NBC News.
Makrofaagide nimi tuleb kreeka keelest ja tähendab «suuri õgijaid». Nende ülesanne on süüa ära kehavälise päritoluga sissetungijad. Rakud asuvad keha kaitsebarjäärides, näiteks nahas ning püüavad kinni väga erinevaid väljaspoolt tulnud osakesi.
Vastupidiselt arvamusele, et tätoveerimistint värvib naharakke, tuleb välja, et mikroskoopilised tinditükid kanduvad ühelt makrofaagide põlvkonnalt teisele.
Teadlased demonstreerisid, et tätoveerimistindi osakesi püüti kinni ja vabastati uuesti pidevas ringluses, ilma, et tätoveering kaoks.
Immuunrakkude toimimist jälgiti hiirte peal. Teadlased lõid geneetiliselt muundatud hiired, kelle makrofaage sai kergelt hävitada ning uurisid, millal need vahetusid uute makrofaagidega.
Varem arvati, et tint värvib sidekoe rakke fibroplaste. Selle asemel leidis Prantsuse uurimismeeskond, et makrofaagid korjasid tindi üles, vabastasid selle surres ning värsked makrofaagid pistsid selle nahka.
Uurijad näitasid, et pigmendiosakesed, mis jäid ühele ja samale torkekohale, leidusid ainult makrofaagides. Värvunud fibroplaste uurijad ei leidnud.
Teadlased usuvad, et nende leid võib luua parema viisi tätoveeringute eemaldamiseks. Praegu eemaldatakse neid laseritega, mis aktiveerivad teisi immuunrakke, kes transpordivad tindi mujale. Olenevalt tindist, ei pruugi protseduur alati õnnestuda.
Naha makrofaagid ei liigu kehas ringi nagu teised immuunrakud ning ei transpordi tegelikult tinti mujale. Seetõttu aitaks see, kui kui tinti õgivad makrofaagid korraks peatada. Aktiveeritaks ainult teised immuunrakud, mis võtavad tindi ja viivad selle lümfisõlmedesse, kust see väljub lümfivedelikuga.