Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Prantsuse teadlased teavad vastust: kuidas tätoveering nii kaua püsib

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
A devotee wears a Buddhist amulet over his tradtional tattoos during an annual sacred tattoo festival, at the Wat Bang Phra temple in Nakhon Chaisi district, Thailand's Nakhon Pathom Province, on March 3, 2018. 
Ever year, thousands of Buddhist devotees gather at Thailand's Wat Bang Phra temple for an annual festival celebrating traditional Sak Yant tattoos, which wearers believe will bring them good luck and protection from harm. / AFP PHOTO / LILLIAN SUWANRUMPHA
A devotee wears a Buddhist amulet over his tradtional tattoos during an annual sacred tattoo festival, at the Wat Bang Phra temple in Nakhon Chaisi district, Thailand's Nakhon Pathom Province, on March 3, 2018. Ever year, thousands of Buddhist devotees gather at Thailand's Wat Bang Phra temple for an annual festival celebrating traditional Sak Yant tattoos, which wearers believe will bring them good luck and protection from harm. / AFP PHOTO / LILLIAN SUWANRUMPHA Foto: LILLIAN SUWANRUMPHA/AFP

Kuidas tätoveeringud püsivad ka siis, kui naharakud surevad ja asenduvad uutega? Prantsuse teadlased usuvad, et leidsid küsimusele uue vastuse. 

Prantsuse uurijad leidsid, et immuunsüsteemi rakud, mida kutsutakse makrofaagideks, söövad tinti ja pärandavad selle järgmistele rakkudele, mis neid asendama hakkavad, vahendab NBC News.  

Makrofaagide nimi tuleb kreeka keelest ja tähendab «suuri õgijaid». Nende ülesanne on süüa ära kehavälise päritoluga sissetungijad. Rakud asuvad keha kaitsebarjäärides, näiteks nahas ning püüavad kinni väga erinevaid väljaspoolt tulnud osakesi.

Vastupidiselt arvamusele, et tätoveerimistint värvib naharakke, tuleb välja, et mikroskoopilised tinditükid kanduvad ühelt makrofaagide põlvkonnalt teisele.

Mees näitab Rio de Janeiro tänavapidustustel oma tätoveeringut ingel Gaabrielist.
Mees näitab Rio de Janeiro tänavapidustustel oma tätoveeringut ingel Gaabrielist.  Foto: Leo Correa/AP

Teadlased demonstreerisid, et tätoveerimistindi osakesi püüti kinni ja vabastati uuesti pidevas ringluses, ilma, et tätoveering kaoks.

Immuunrakkude toimimist jälgiti hiirte peal. Teadlased lõid geneetiliselt muundatud hiired, kelle makrofaage sai kergelt hävitada ning uurisid, millal need vahetusid uute makrofaagidega.

Varem arvati, et tint värvib sidekoe rakke fibroplaste. Selle asemel leidis Prantsuse uurimismeeskond, et makrofaagid korjasid tindi üles, vabastasid selle surres ning värsked makrofaagid pistsid selle nahka.

Uurijad näitasid, et pigmendiosakesed, mis jäid ühele ja samale torkekohale, leidusid ainult makrofaagides. Värvunud fibroplaste uurijad ei leidnud.

Inglise pitsafännid näitasid oma tõelist armastust toidu vastu tätoveeringutega.
Inglise pitsafännid näitasid oma tõelist armastust toidu vastu tätoveeringutega. Foto: Matt Alexander/PA Wire/PA Images

Teadlased usuvad, et nende leid võib luua parema viisi tätoveeringute eemaldamiseks. Praegu eemaldatakse neid laseritega, mis aktiveerivad teisi immuunrakke, kes transpordivad tindi mujale. Olenevalt tindist, ei pruugi protseduur alati õnnestuda.

Naha makrofaagid ei liigu kehas ringi nagu teised immuunrakud ning ei transpordi tegelikult tinti mujale. Seetõttu aitaks see, kui kui tinti õgivad makrofaagid korraks peatada. Aktiveeritaks ainult teised immuunrakud, mis võtavad tindi ja viivad selle lümfisõlmedesse, kust see väljub lümfivedelikuga. 

Tagasi üles