/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/08/7668743t1h2f7c.jpg)
Kui ärkad hommikul ning tunned nõrka peavalu või jäikust lõuas, on väga tõenäoline, et oled öösel hambaid krigistanud. Mis aga hammaste krigistamiseni viib?
3 põhjust, miks inimesed öösiti hambaid krigistavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bruksism ehk öine hammaste krigistamine teeb hambad väga tundlikuks ning võib pikapeale neis mõrasid või isegi auke tekitada. Kui kahtlustad, et krigistad magades hambaid, tuleb välja uurida, mis selle põhjustab, et üritada seda ebamugavat harjumust vältida.
Sleep.org avaldab kolm kõige sagedamini esinevat hammaste krigistamise põhjust.
Probleemid hambumusega. Võibolla on mõni hammas kõver või puudu või kimbutab sind oklusioon – hambumushäire, mil lõualuu avanedes ja sulgudes ei puutu hambaread kokku. Kui näo- või lõualihastes toimuvad nende nähtuste tõttu öösel väiksed krambid, hakkabki pihta hammaste krigistamine. Selle, kas hambumusanomaaliad on hammaste krigistamise põhjus, selgitab välja hambaarst.
Ärevus ja stress. Probleemid tööl, eraelus, rahaga – ükski neist ei lähe tihtilugu ka magades täiesti meelest. Mida rohkem stressi koged, seda enam mõjutab see ka unekvaliteeti. Kui ülemäära muretsed, võib juhtuda, et hoiad oma lõuga pinges ning see viib ka hammaste krigistamiseni. Huvitav on ka see, et mida enam üritad stressi ignoreerida, seda rohkem võid ikkagi hambaid krigistada.
Muud meditsiinilised seisundid. Hammaste krigistamise võivad tingida ka muud seisundid, mis pole seotud anatoomia ega stressiga. Näiteks võib bruksismi teatud juhtudel põhjustada isegi antibiootikumide tarvitamine, aga seda esineb ka Parkinsoni ja Huntingtoni tõve põdejatel. Ka uneapnoe patsiendid kannatavad sageli hammaste krigistamise käes.