Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kui kaua peab inimene ilma veeta vastu? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vesi on elutegevuseks vajalik.
Vesi on elutegevuseks vajalik. Foto: Anton Eine/PantherMedia / Anton Eine

Inimene ei suuda elada ainult õhust ja armastusest, vaid vajab ellujäämiseks vett ja toitu. Kui kaua suudab ta aga toime tulla isegi ilma nendeta?

Inimene suudab vajadusel toiduta olla kolm nädalat või veidi enamgi – veetis ju ka Mahatma Gandhi 21 päeva täielikus näljas -, aga veega on teine lugu, kirjutab Business Insider.

Inimese kehas on vähemalt 60 protsenti vett ning iga keharakk vajab seda puhtalt funktsioneerimiseks. Vesi aitab kehatemperatuuri reguleerida higistamise ja hingamisega, kehast jäätmeid väljutada, liigestel justkui õlitatult toimida jpm.

Maksimaalne aeg, mille inimene suudab veeta vastu pidada, näib olevat nädal, ent tüüpilisem on 3-4 päeva ja seda eriti näiteks palavates tingimustes. «Inimesele sobilikul, keskmisel temperatuuril peab ta välitingimustes vedelikuta vastu keskmiselt 100 tundi. Kui on jahe, siis veidi kauem, otsese päikesepaiste käes aga vähem,» nentis Duke’i Ülikooli professor Claude Piantadosi.

Meie keha kaotab vedelikku alatasa – higistades, tualetis käies ning isegi välja hingates. Seepärast ongi oluline, et veepudel oleks alati käepärast. «Eriti ekstreemsetes tingimustes võib täiskasvanu higistades kaotada lausa 1-1,5 liitrit vedelikku tunnis,» kirjutatakse ajakirjas Scientific American.

Kui seda veekogust ei asendata, kahaneb keha vedelikutase kiiresti ning sama võib juhtuda ka vere ruumalaga. Kui kehas on ringlemas vähem verd, langeb ka vererõhk. Kui kehas napib vedelikku, mida enda jahutamiseks välja higistada, tõuseb seetõttu ka kehatemperatuur. Kõik see kokku tagab ebameeldiva enesetunde, ent võib lõppeda ka halvemini. Kui vedelikupuudus on põhjustanud juba kümneprotsendilise kaalukaotuse, peetakse seda Rochesteri meditsiinikooli andmeil meditsiiniliseks hädaolukorraks, mis võib lõppeda surmaga. 

Tagasi üles