Pikaajalist hooldust vajavate eakate toimetulek ei tohi sõltuda vaid lastest

Ka vanemas eas peaks säilima normaalne elukvaliteet.

FOTO: Panther Media / Scanpix/ Tyler Olson

Kui eakas või haige inimene vajab pikaajalist hooldust, tuleb arutada võimalusi kohalikus omavalitsuses – ei tohiks tunda valehäbi, vaid oma õiguste eest seista, sõnas Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Eestis on 9000 inimest, kellel on ametlikult hooldajad, kuid palju rohkem neid, keda sugulased ja sõbrad ilma vormistatud paberita igapäevaselt aitavad. Liiga sageli jäävad lähedased töölt koju, sest hooldekodu tasu on sissetulekutest suurem.

«Tervishoiusüsteem, hoolekande süsteem ja omaosalus peavad töötama käsikäes,» kinnitas Kütt. Vastasel juhul läheb inimene pärast haiglaravi koju, ja kuna tal koduhoolduse või tugiisiku võimalust ei ole, satub õige pea haiglasse tagasi. Praegu läheb riigi eraldatud rahast 90 protsenti just nimelt hooldekodudele, koduhoolduse või tugiisiku teenuste pakkumiseks palju võimalusi ei jää. Lisaks on olukord kohalike omavalitsuste kaupa äärmiselt erinev.

Geriaater Kai Saks on teinud ettepaneku, et iga tööl käiv inimene maksaks 1 protsendi hoolekande tarbeks solidaarkindlustusse lisaks. Riigikogu on seda meelt, et sektorisse on raha juurde vaja, kuid makse tõstma ei hakata. Nii on ainuke lahendus olemasoleva raha parem kasutamine ja ümberjagamine.

Kütt on veendunud, et hoolekande küsimus on teravalt üleval. «Ükski poliitik ei saa minna inimestega kohtuma, ilma et ta teaks, kuidas probleemi lahendada. Meil on hooldekodude kohtade puudus, kuid kõik, kes seal täna elavad, ei peaks seda tegema. Näiteks dementsusega patsientidele võib olla lahenduseks päevakeskuste loomine. Alati ei ole asi rahas, vaid tuleb leida nutikaid süsteeme,» sõnas ta.

Kehtivast perekonnaseadusest tulenevalt on vanemate eest hoolitsemine laste ja lastelaste kanda. «Minu isiklik arvamus on, et lapsed hooldavad ja armastavad oma vanemaid niikuinii. Praegune seadus annab kohalikule omavalitsusele õiguse öelda, et nemad ei ole kohustatud aitama,» lausus Kütt.

Ta lisas, et kui ikkagi on mure, tuleb esmalt just oma linna või vallaga ühendust võtta. «Sageli lepitakse kohe eitava vastusega. Ei ole õige vaikselt töölt koju jääda. Nõu saab küsida omaste hooldajate organisatsioonilt ja kui muu ei aita, pöörduda sotsiaalministeeriumi või õiguskantsleri poole. Valehäbi ei tohi olla,» lisas ta.

Kuula saadet SIIT.

Tagasi üles