Psühhiaater: korduvatest alkoholitsüklitest algab inimese allakäik

Alkohol segab tööl keskendumist.

FOTO: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Eestis on ametlikel andmetel rohkem kui 60 000 alkoholisõltlast ning meie majandust hävitab see, et suur osa napsuga liialdajatest ei suuda hästi või üleüldse töötada.

«Alkohol pärsib töövõimet, see on päevselge. Eriti hulluks läheb asi nendega, kes n-ö tsüklisse kukuvad,» rääkis Wismari haigla psühhiaater dr Jaanus Mumma ajalehele Pealinn.

Tsüklisse sattumise tõttu ei saa töötajad üldse tööle mindud ning see võib kesta pikemat aega. Väga palju on psühhiaatri sõnul ka neid, kellel küll ei teki suurt sõltuvust, kuid keda võib siiski pidada alkoholi liigtarvitajateks. Joomine mõjub halvasti nii vaimse kui ka füüsilise töö tegijaile.

«Kui ikka nädalavahetusel kõvasti pidu panna, siis töövõime langeb. Esmaspäeval oled töö juures uimane ja väsinud, kannatab nii inimese füüsiline kui ka vaimne pool. Kui see pidutsemine niimoodi käib, siis peab ju esmaspäeva hommikul kohe saama lõuatäie alkoholi, sest muidu ei hakkagi organism tööle,» kirjeldas Mumma. 

Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul ei reguleeri ükski seadus seda, kas ja kuidas saaks tööandja tuvastada töötaja joobesolekut. Olukorra muudab keeruliseks ka isikuandmete kaitse.

«Tööandja peab arvestama, et töötaja joobeseisundi tuvastamine on isikuandmete kaitse vaates töötaja tervisega seotud andmete ehk delikaatsete isikuandmete töötlemine ning seda tohib teha vaid töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhul. Seega võib töötajale küll teha ettepaneku alkomeetrisse puhuda, aga kui ta pole nõus, siis võib puhumisest ka keelduda,» nentis Raigna.

Tööandjal on ühelt poolt kohustus kõrvaldada töölt alkoholijoobes töötaja, kuid teisalt on hilisemates vaidlustes raske tõestada, et joovet on üldse olnud. «Võib öelda, et kuigi töötajal on oma tegude puhul kõige suurem vastutus, siis arvestades töö iseloomu ja selle ohtlikkust on igati mõistetav tööandja soov tagada ohutu töökeskkond. Kui töötaja keeldub alkomeetrisse puhumast, saab joovet tõendada ka teisi vahendeid kasutades, näiteks kolleegide ütlustega,» lisas Raigna.

Psühhiaater Jaanus Mumma märkis, et tööandjad annavad inimesele tihti võimaluse end parandada, kui tegu on muidu tubli töötegijaga. Kui on juba tekkinud alkoholisõltuvus, siis soovitatakse võõrutusravile minekut. Alkoholismiravile tullakse tema sõnul aga enamasti perekonna, mitte tööandja soovitusel. «Alkoholism kui sõltuvus ongi haigus. Nagu kõik teised sõltuvused, ka näiteks narkosõltuvus,» sõnas ta.

Neist, kes juba mitmendat korda n-ö tsüklisse kukuvad, kasvab psühhiaatri hinnangul peale uus kodutute põlvkond. «Allakäik algabki nii, et kõigepealt kaotatakse töö, siis pole enam raha, müüakse maha kõik, mis hinge taga on, ja lõpuks oledki kodutu. Nii võib mõne aastaga elust välja kukkuda.»

Mumma sõnul peab inimene ise valima kainema elu. «Ma saan aru, et tänapäeval on keeruline suhelda ilma alkoholita, seda tarbitakse ju igal koosviibimisel ja pahatihti vaadatakse kõõrdi nende peale, kes vähem tarbivad või üldse ei võta,» rääkis ta.

Psühhiaater soovitab ka teistsugust suhtlemist, näiteks käia läbi inimestega, kes samuti tahavad hoiduda alkoholist. Väga häid tulemusi on andnud ka anonüümsete alkohoolikute kooskäimised, kus on samade probleemidega inimesed, kellega saab vabalt mõtteid vahetada ning üksteist toetada. Samuti on tähtis suhtlemise sotsiaalne külg, et inimene ei jääks üksi. 

Tagasi üles