Teadlane annab aimu: miks lisatakse toitudele vitamiine ja mineraalaineid

Hommikusöögihelbeid on rikastatud enamasti vitamiinide ja mineraalainetega.

FOTO: Z Jan/PantherMedia / Z Jan

Toidupakenditelt võib leida nimekirja erinevatest lisatud vitamiinidest ja mineraalainetest. Kõvasti lisaaineid ei tee tootest veel tervislikku valikut. 

Sünteetilisi vitamiine ja mineraale lisatakse toitu, et seda tugevdada või asendada neid mikrotoitaineid, mis töötlemisel kaovad. See võib paista moodne turundusnipp, kuid tegelikult ulatub toidu rikastamine erinevate lisaainetega 20. sajandi algusesse, rääkis Newcastle´i ülikooli toitumisteadlane Emma Beckett uudisteportaalile ABC.

Röstsaiale võib olla lisatud rauda ja tsinki, margariinile D-vitamiini, mahlale C-vitamiini, hommikusöögihelvestele niatsiini, tiamiini, foolhapet, B-grupi vitamiine, piimale D-vitamiini ja kaltsiumit. Eestis on kõige levinumad on probiootiliste bakteritega rikastatud piimatooted.

Peamine põhjus vitamiinide ja mineraalide lisamiseks oli elanikkonna toitainepuuduse vähendamine. Toitude tugevdamine läheb tagasi aega, kus osad toidud ei olnud alati ja kõigile kättesaadavad ja tavalisest toidust oli raske vajalikku kätte saada. Kuigi soovitatud vitamiinide ja mineraaliainete norme on võimalik kasutades toiduks hooajalist tervislikku toorainet, pole see kõigile taskukohane.

Põhjus, miks hommikusöögihelbed sisaldavad nii palju lisatud aineid, on nende kättesaadavus ja madal hind. Margariini rikastamine D-vitamiiniga tuleb II Maailmasõja ajast, kui võid ei olnud saada. Võis sisaldub D-vitamiini loomulikult.

Vitamiinide ja mineraalainete lisamine toitudesse on väga reguleeritud süsteem ja mõndade toitude rikastamine lisaainetega on lausa kohustuslik. Näiteks jahule lisatakse jahuparandajaid, enamasti askorbiinhapet.

Rikastatud toitude söömine ei ole tervisele kahjulik, sest lisaaineid ei saada ohtlikus koguses. Märksa murettekitavam on pikaajaline toidulisandite tarbimine. Need võivad kehas ladestuda ning tekitada rohkem kahju kui kasu. Beckett soovitab keskenduda tervislikule toidule, mitte lisatud toitainetele. Välja arvatud muidugi juhul, kui arst pole lisaaineid soovitanud või välja kirjutanud, näiteks foolhape rasedatele. See, et toodet on rikastatud erinevate vitamiinidega, ei tee sellest veel tervislikku toitu, sõnas Beckett.  

Alates 1922. aastast, kui tutvustati jodeeritud soola, on aga näiteks Šveitsis märkimisväärselt vähenenud kilpnäärme haigusliku suurenemise protsent, kirjutab Maablogi.

Juba mõnda aega on müügil olnud kiudainetega rikastatud pagaritooted, sest tänapäevases toitdus ei ole kiudaineid enam piisavalt palju. Kiudained soodustavad seedimist, reguleerivad soolestiku veesisaldust ja tekitavad mõnusa täiskõhutunde.

Taimsete steroolide ja stanoolidega margariinid aitavad kaasa vere kolesteroolisisalduse alandamisele. Fosfori- ja magneesiumiühendid lisatuna toitudele on vajalikud organismi energiavahetuses osalemiseks ja lihaste töö reguleerimiseks. D-vitamiin, mida on lisatud näiteks piimale, aitab kaasa luude normaalsele arengule ja kaltsiumi imendumisele organismis.

Loe ka neid

Tagasi üles