Menopausiga kaasnevaid sümptome saab leevendada

Üleminekueaga kaasnevad küll mõningad muutused naise elus, kuid sellepärast ei tasu nina norgu lasta ja vaikselt kannatada, vaid vajadusel otsida abi.

FOTO: Panther Media / Scanpix

Menopaus on naise elu loomulik osa nagu sünd, lapsepõlv, teismeiga, fertiilne iga ja vanadus. Aktiivne eluviis, tervislik toitumine ja suitsetamisest loobumine leevendavad menopausi vaevusi.

Naise fertiilset iga iseloomustab regulaarne menstruatsioonitsükkel. Sellele perioodile järgneb perimenopaus, kus tsükli iseloom hakkab muutuma, kuna munasarjad ei tooda enam piisavas koguses naissuguhormoone. «Tekivad perioodid, kus algul menstruatsioonide vahemik muutub lühemaks, kuid hiljem võivad vahed olla isegi kuni 60 päeva ja enam,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla günekoloog Kadi Ploom.

Loomulikuks menopausiks loetakse 12 kuud menstruatsioonide peetust. Menopausi algust mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka suitsetamine ja kehamassiindeks. Keskmine vanus menopausi saabudes on 51,4 aastat. Enne 40. eluaastat algavat menopausi loetakse patoloogiliseks ja nimetatakse varajaseks menopausiks.

Fertiilsest east menopausi

80 protsendil naistest tekivad kuumahood, kuid abi sellele otsib vaid 20–30 protsenti neist, sest seda peetakse loomulikuks nähtuseks, millega naine peab hakkama saama.

Perimenopaus on üleminek fertiilsest east menopausi, millele on iseloomulikud kuumad hood ja ebaregulaarsed tsüklid, rääkis günekoloog. See kestab tavaliselt neli aastat enne menstruatsiooni täielikku lõppemist.

«80 protsendil naistest tekivad kuumad hood, kuid abi sellele otsib neist vaid 20–30 protsenti, sest seda peetakse loomulikuks nähtuseks, millega naine peab hakkama saama,» rääkis arst. 80 protsendil naistest kestavad kuumad hood enam kui aasta ning ravita taanduvad need tavaliselt iseeneslikult 4–5 aastaga. Üheksal protsendil naistest kestavad kuumahood edasi ka pärast 70. eluaastat.

Madal naissuguhormoonide tase kiirendab luukadu (osteoporoosi) eelkõige menopausi esimese viie aasta jooksul. «50-aastastel naisel on 40-protsendiline risk saada osteoporootiline murd reieluukaelas, lülides või käeluudes,» rääkis Ploom. Luukoe vähenemine on samuti tingitud vanusest, soost, eluviisist ja toidust.

Abi leidub

Higistamishoogude vastu aitab madalam toatemperatuur, eriti magamistubades. Kihiti riietumise korral saab pealmistest rõivastest loobuda. Kuumade jookide piiramine on üks abinõudest, millest võib Ploomi hinnangul kasu olla.

«Apteekides on saadaval erinevaid looduslikke östrogeene sisaldavaid preparaate, need on alternatiivid hormoonravile menopausi ajal,» rääkis günekoloog. Sojaoad, kikerherned, läätsed, linaseemned jms sisaldavad fütoöstrogeene. Kuigi enamik uuringuid ei ole leidnud nende positiivset toimet võrreldes platseeboga, on naised neist ikkagi abi saanud, tõdes Ploom. Kuna fütoöstrogeenid toimivad kudedes kui kehaomased östrogeenid, ei soovitata neid naistele, kellel on rinnavähk.

Hormoonasendusravi tuleb tõsiselt kaaluda

«Menopausi hormoonravi alustab günekoloog naisel, kellele muud eelnevad abinõud (elustiil, liikumine, looduslikud preparaadid) ei ole leevendust toonud. Esmaseks näidustuseks on vasomotoorsete ehk kuumade hoogude ravi, kuid sellest on abi ka tupe atroofia ja meeleolu languse korral,» rääkis Ploom. Siiski rõhutas ta, et ravi alustamise otsus peab olema individuaalne ja väga kaalutletud.

Tuleb arvestada naise kardiovaskulaarset ja -rinnavähi riski. Hormoonasendusravi ei ole ette nähtud osteoporoosi, südamehaiguste või dementsuse ennetamiseks. Ravist saadav kasu ületab kahju eelkõige alla 60-aastastel naistel. Mida pikem on menopausis oldud aeg, seda vanem on naine ning enam esineb südamehaigusi, vererõhu tõusu ja muid kaasuvaid haigusi. Sellistel juhtudel on hormoonravi riskantsem. Enamik eksperte soovitab kombineeritud hormoonravi kuni viieks aastaks. Sel juhul on tüsistuste risk tervele noorele menopausis naisele on madal.

Isegi pärast menopausi tuleb naistel günekoloogi juures edasi käia. Ploomi sõnul on naise tervise seisukohalt kõige olulisem osaleda emakakaela ja rinnavähi sõeluuringu programmides.

Rinnanäärme mammograafiasse on oodatud kõik haigekassaga kindlustatud naised vanuses 50–69 aastat iga kahe aasta tagant ja emakakaela PAP-testi andma iga viie aasta tagant vanuses 30–55 aastat. «Günekoloogi poole peab pöörduma kõikidel juhtudel, kui esineb menopausiaegset veritsust genitaalidest, ebaselget kõhuvalu ja kõhu suurenemist,» sõnas Ploom.

Kõige sagedasemad sümptomid

  • tupekuivus
  • kipitus
  • valulik seksuaalelu
  • sage urineerimine
  • uriinipidamatus
  • põie keskkonna muutustest tingitud sagedased põiepõletikud
  • tuju muutused
  • depressioon ja ärevus
  • kuumahoogudest tingitud unetus

Allikas: günekoloog Kadi Ploom

Populaarne

Tagasi üles