Kätlin Konstabel: pereteraapiasse ei pea minema vaid siis, kui üksteise peale karjutakse

Kui peresuhetega on probleeme, tasub otsida abi. Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi üha enam inimesi julgeb pöörduda pere puudutavate teemadega terapeutide juurde, seab veel veidi piire arusaam, et suhetega peab inimene ise hakkama saama.

«Natuke takistab veel nende juurde pöördumist uskumus, et autoga võib parandusse minna, aga oma kõige olulisemate suhetega pean ise hakkama saama või kui ei saa, siis kannatan,» lausus psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Pereterapeudid töötavad nii haiglates, koolides, sotsiaalsüsteemis kui ka erapraksistes. Kõige sagedamini pöördutakse Konstabeli sõnul selle eriala esindaja poole laste probleemidega. «Kui on tekkinud koolis käitumis-või õppimisprobleemid või vanem lihtsalt tunneb, et ta ei saa väikelapse jonnitujudega või teismelise iseseisvumispüüetega hakkama,» lausus pereterapeut ja lisas, et suurem osa vanemaid saab õnneks aru, et lapse probleeme ei saa kuidagi lahendada ilma nende aktiivse osaluseta.

Palju pöördutakse spetsialisti poole ka paarisuhte muredega. «Liiga tihti paraku alles siis, kui üks pool on juba mõista andnud, et asjad on nii hullud, et tuleks vist lahutada,» lisas Konstabel. Tegelikult tuleks pereterapeudi juurde pöörduda juba siis, kui mis iganes põhjusel on kõige olulisemate suhetega midagi viltu ja enda püüetest asja korda saada pole olnud kasu.

«Taustal võivad olla peres toimunud muutused: kellegi haigus, kolimine, uue lapse sünd, tööstress või ka psüühikahäire. Viimaste puhul saab pereteraapias arutada, kuidas lähedased saavad kõige paremal moel toeks olla,» rääkis Konstabel. Ta lisas, et tihtipeale on aga just päritolupere suhteprobleemid mänginud häire kujunemisel olulist rolli.

Näiteks kui ühel pereliikmel on probleemiks alkoholi liigtarvitamine, on teistel oht muutuda kaassõltlaseks. Nii soosib lähedane enda teadmata hoopis probleemi süvenemist. «Sellist olukorda saab muuta,» toonitas Konstabel.

Pereterapeudi poole võiks tema sõnul pöörduda ka siis, kui täiskasvanuna on soov suhted oma vanemate või vanavanematega korda saada. «Kriteeriumiks ei peaks kunagi olema see, kui kõvasti üksteise peale karjutakse – ka tunne, et ollakse omavahel kaugeks jäänud või tundub, et soojust või tähelepanelikkust on vähe, on piisav põhjus,» lausus ta.

Seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga korraldavad pereterapeudid tasuta koolitusi, kust võivad osa võtta näiteks töökollektiivid või sõpruskonnad. Lisainfot leiab siit ja siit.