Kui palju D-vitamiini inimene vajab ja kust läheb ohtlik piir?

Kui defitsiidi korral võtta liiga väike annus D-vitamiini, siis ei pruugi organism ka mitme kuu jooksul saavutada vitamiini optimaalset taset. Foto: Panther Media/Scanpix

Mõistliku D-vitamiini taseme tagamiseks tuleks olla suvel piisavalt õues päikese käes, võimalusel reisida soojale maale ja süüa igapäevaselt selle vitamiini rikkaid toitaineid, näiteks kala, muna ja piimasaadusi.

Sageli vaid õigest toitumisest ja õues viibimisest ei piisa, et tagada terveks aastaks vajalik D-vitamiini tase organismis ning tuleb võtta hoopis toidulisandit.

D-vitamiini päevane annus sõltub vitamiinitasemest veres. Kui vitamiini tase on optimaalses vahemikus ehk üle 75 nmol/l, siis on vajalik seda taset säilitada ja päevane vitamiini annus võib olla 1000–2000 ühiku (25–50 mikrogrammi) piires, ütles Synlabi laboriarst Anneli Raave-Sepp. Seda annust võib tema sõnul pidada n-ö profülaktiliseks.

«Kui inimesel on D-vitamiini tase veres alla optimaalse taseme (alla 75 nmol/l), siis on esmalt vajalik tase korda saada ja kogemused näitavad, et seda on nn profülaktilise annusega keeruline saavutada,» rääkis Raave-Sepp. Sel juhul tuleb olenevalt D-vitamiini analüüsi tulemusest tarbida päevas pigem 4000–5000 ühikut (100–125 mikrogrammi).

D-vitamiini preparaadi annuse valimisel tuleb kindlasti arvestada ka inimese elustiiliga, näiteks sportlikel või muidu füüsiliselt aktiivsetel inimestel on D-vitamiini vajadus suurem.

Üldiselt soovitatakse D-vitamiini preparaati tarvitada alates septembri lõpust või hiljemalt oktoobri algusest kuni aprilli lõpuni või mai alguseni. «Täis elujõus terve inimene võiks püüda suvekuudel saada D-vitamiini keskpäevase päikese toimel ja sel ajal preparaati mitte tarbida,» lausus laboriarst.

Soliidsemas eas väheneb D-vitamiini tootmine nahas. Seetõttu on eakatel ning kroonilisi haigusi põdevatel inimestel soovitav võtta D-vitamiini ka suvekuudel. Siis piisab Raave sõnul nn profülaktilisest annusest. Väikelapsele peaks D-vitamiini vajaliku annuse kooskõlastama perearstiga.

Miks juhtub vahel nii, et inimene võtab küll D-vitamiini, kuid selle tase veres ei tõusegi eriti? Raave-Sepa sõnul võetakse siis kas valesid preparaate või on võetav annus liiga väike. Lisaks võib esineda ka geneetiline põhjus, miks D-vitamiini preparaat ei toimi. Geeniuuringut aga praegu veel rutiinselt laborites ei tehta.

Kui on alustatud D-vitamiin võtmist, et pääseda vitamiini defitsiidist, tuleks 1,5–2 kuu võtmise järel kontrollida, kas vitamiinitase veres tõuseb. Olenevalt defitsiidi astmest ei pruugi selle ajaga olla saavutatud veres optimaalset taset, aga analüüsi tulemuse järgi saab näiteks D-vitamiini võtmise koguseid muuta.

Mis juhtub, kui võtta D-vitamiini liiga palju? «D-vitamiini ülemäärasel tarbimisel võib vitamiini tase veres tõusta ka toksilise väärtuseni, selleks peetakse taset üle 250 nmol/l,» lausus laboriarst.

Tema on selliseid tasemeid veres näinud vaid üksikutel juhtudel ja põhjuseks on olnud näiteks terve aasta jooksul 10 000–20 000 ühiku D-vitamiini tarbimine. «Niisugused kogused on ikka ainult raviarsti jälgimise all kasutatavad,» toonitas Raave-Sepp. D-vitamiini liigsus võib põhjustada kaltsiumi ladestumist rakkudesse ning neerude, maksa ja südameveresoonkonna kahjustust.

Vesi- ja rasvlahustuvad vitamiinid

Vesilahustuvate vitamiinide üledoseerimine pole Tervise Arengu Instituudi andmetel võimalik, sest üleliigne transporditakse loomulikul teel uriiniga organismist välja. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tasub koguseid jälgida, sest rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel võib vitamiin hakata organismi kuhjuma ja tekib ületarbimise oht.

Vesilahustuvad vitamiinid	Rasvlahustuvad vitamiinid
B1-vitamiin	A-vitamiin
B2-vitamiin	D-vitamiin
B3-vitamiin	E-vitamiin
B5-vitamiin	K-vitamiin
B6-vitamiin	Q10-vitamiin
B8-vitamiin
Foolhape
B12-vitamiin
C-vitamiin
H-vitamiin
N-vitamiin
BT-vitamiin

Allikas: Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer «Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?»