Viga, mida Eesti inimesed elustades kõige sagedamini teevad Lisatud Elustamise ABC

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kõige olulisem on alustada võimalikult ruttu südame kaudse massaažiga. Kamari sõnul on südamemassaaži tegemine füüsiliselt raske.

FOTO: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

Südamemassaaž on elupäästev esimesel 5.–7. minutil, kuni kiirabi tuleb. Kõige tüüpilisem viga elustamise juures on kiirabiarstide sõnul see, et elustamist ei tehta üldse.

Eestis alustatakse elustamist enne kiirabi saabumist umbes ühel kolmandikul juhtudest. Põhjamaades elustatakse tänu elanikkonna koolitamisele 80–90 protsendil juhtudest. «Inimesed ei julge elustada, kuid tuleb meelde jätta, et midagi valesti ei saa teha. Ainuke viga on elustamine üldse tegemata jätta,» rääkis Tallinna kiirabi koolitusjuht Margus Kamar.

Lapse puhul võib südamerütm kiiresti tagasi tulla. Täiskasvanu jaoks on enamasti vaja rohkem tööd, sest vereringe taastamine on keerulisem. Kiirabiarsti sõnul elustavad arstid mõnikord isegi tund aega järjest.

Südamemassaaž on kõige tähtsam

Kui kannatanu on tundmatu inimene, siis piisab vaid südamemassaažist. Sellega tekitatakse kehas vereringe ning veri jõuab elutähtsatesse organitesse, ajju ja neerudesse.

Kui on tegemist väga lähedase ja tuttava inimesega, siis võib teha suust suhu hingamist. Tundmatule suust suhu hingamist tehes riskib elustaja võõralt inimeselt piisknakkuse saamisega. Abi osutamise esimene reegel on aga see, et ennast ei tohi ohtu seada.

Lisaks kõigele võib suus olla võõrkehi, okset või verd ning nende eemaldamine võib olla keeruline ja aeganõudev. Kõige olulisem on alustada võimalikult ruttu südame kaudse massaažiga. Kamari sõnul on südamemassaaži tegemine füüsiliselt raske. «Kui see raske ei ole, siis tehakse tõenäoliselt midagi valesti. Näiteks vajutatakse rindkeret liiga vähe alla,» ütles Kamar. Olles näiteks avalikus kohas, võib paluda vahepeal kedagi ennast asendama, kui üks elustaja ära väsib. 

Enamasti lähevad roided katki

«Kui käib mingi raksakas, ei tohi sellest ehmuda. Tugevast vajutusest purunevad roide kõhred, mis hiljem paranevad,» kõneles erakorralise meditsiini arst Ališer Madaminov. Rindkere vähemalt 5–6 sentimeetrit alla vajutamisega sama oluline on selle lahti laskmine, sest just see lõdvestab südant ja annab võimaluse südameõõntel uuesti verega täituda. Massaaž peab olema jõuline ning tempokas, keskmiselt 120 korda minutis või kaks vajutust sekundis.

Ajaga on elustamisjuhised muutunud

Kamari sõnul on pulsi kontrollimisest täiesti loobutud juba aastate eest. «Kliiniliselt surnud või teadvuseta inimeselt on pulssi lihtsalt nii keeruline leida, et see raiskab tarbetult aega,» tõdes ta. Kannatanu seisundi selgeks tegemisele ja abi kutsumisele võib kulutada maksimaalselt 10 sekundit, pärast seda tuleks juba alustada elustamist.

Kannatanu võib ka teha ühe sügava hingetõmbe, mis ei ole regulaarne hingamine, vaid agonaalne ehk surmajärgne refleks. Samuti võib juhtuda, et inimene tuleb korraks teadvusele, kuid süda seiskub uuesti. Kõigil sellistel juhtudel tuleks jätkata südamemassaažiga niikaua, kuni saabub kiirabi.

Elustamise ABC

Kutsu abi. Helista 112, pane telefon enda kõrval valjuhääldile ning kontrolli kannatanu seisundit.

1. Teadvusekontroll – hõika ja proovi kannatanuga kontakteeruda.

FOTO: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

2. Hingamise kontroll – pane käsi rinnale ja kontrolli, kas rinnak tõuseb. Pane kõrv suu lähedale ja vaata, kas kuuled või tunned õhu väljumist.

FOTO: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

3. Hingamisteede kontroll – ava suu, lükates esihambad üles, et vaadata, kas midagi on hingamisteedesse sattunud. 

FOTO: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

4. Paljasta rindkere. Eemalda kõik riided.

FOTO: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

5. Massaažikoha leidmine – aseta käed rinnaku keskele. Rinnak algab kolmnurgast, kus roided kohtuvad. Aseta jalad patsiendi lähedale ja suru kogu kehaga, mitte ainult kätega.

FOTO: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

6. Südamemassaaž. Vajuta 30 korda ühtlase kiire tempoga rinnakule. Vajutada tuleb nii kõvasti, et rindkere langeks 5–6 sentimeetrit (ühe tikutoosi jagu). Iga vajutuse vahel tuleb rindkere täielikult lahti lasta.

FOTO: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

7. Suust suhu hingamine. Kui tegemist on lähedase inimesega, siis tee iga 30 vajutuse vahele kaks korda suust suhu hingamist. Lükka kannatanu pea kuklasse, vajuta nina kinni ja puhu otse suhu kaks korda.

FOTO: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

8. Jätka südamemassaažiga. Kui tegid vahepeal kaks suust suhu hingamist, tuleb jätkata massaažiga.

FOTO: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

AED-aparaat. Kergesti kasutatav hääljuhistega aparaat, mis kontrollib kannatanu südamerütmi ning annab südamemassaažide vahele vajadusel kehasse elektrilaengu. Eestis on see hetkel vähestes asutustes, kuid kiirabiarstide sõnul on see elustamise tulevik ning nende kasutamist õpetatakse nüüd ka esmaabikoolitustel. 

FOTO: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

Tagasi üles