6 imelist viisi, kuidas keha end ise tervendab

Keha suudab luumurrust ise paraneda.

FOTO: Sebastian Kaulitzki/PantherMedia / Sebastian Kaulitzki

Haavad ja luumurrud kasvavad kokku, nahk uueneb järjepidevalt, kopsud üritavad suitsetamisest tingitud kahjusid parandada - need on vaid vähesed viisid, kuidas meie keha end ise tervendada püüab.

Reader's Digest portaal toob välja, kuidas on keha suuteline end iseseisvalt uuendama ja ravima.

Maks uuendab end. Maksa peetakse üheks kõige paremini taastuvaks organiks. Selle aseme, et kahjustunud kude muutuks armiliseks nagu mitmetel teistel kehaosadel, suudab maks vanad rakud uutega ise asendada. Protsess on ka üsna kiire, sest kui inimesel ollakse sunnitud osa maksast eemaldama, suudab organ end mõne nädalaga taastada.

Soolestik taastab oma vooderdise. Iga päev näeb kogu soolestik vaeva, et saadavat toitu töödelda ja lagundada. Soolestiku kattekude toimib kaitsebarjäärina, filtreerides välja mürgid ja samal ajal omastades mikrotoitaineid. Ilma selleta pääseksid mürgid organismi ning teeksid meid pidevalt haigeks. Et hoida soolestikku tugevana, asendab keha kulunud epiteelirakke värskelt toodetutega. Ka see toimub üsna kiiresti, kude uueneb umbes iga nädala möödudes.

Luud kasvavad tagasi kokku. Luumurdu on kogenud paljud, ent vaid vähesed teavad, mis täpselt toimub kipsi all. Juba loetud tundide jooksul pärast vigastust asub keha tekitama haava ümber vereklombi sarnast moodustist, et katkist luud kaitsta. Nädala või kahe möödudes asendub see pehme, kollageenist koosneva luukoega. Järgnevalt hakkab sinna lisanduma mineraale, et kude muutuks kõvaks uueks luuks. Kui luu on valmis moodustunud, võtab sel samas vähemalt kolm aastat aega, et oma algne kuju taastada.

Naharakud uuenevad. Uus nahk ei teki ainuüksi vigastustest paranemisel, vaid naharakud värskendavad ennast pidevalt. Nahk koosneb kihtidest  ning iga päev pühitakse sellelt maha keskmiselt 30 000 surnud naharakku, mille asemele kasvavad uued. Koos naha uuenemisega ei kao pika aja jooksul ära aga tätoveeringud ega palju armid, sest need on «raiutud» hoopis sügamale nahakihtidesse.

Kopsud püüavad tubakast taastuda. Kuigi suitsetamine laastab kopse, üritavad needki anda oma parima, et tervisekahjude teket vältida. Nimelt on kopsudes justkui väiksed karvakesed, mis pühivad organist välja liigset lima ja muid ebavajalikke aineid. Kui hingad sisse sigaretisuitsu, ei saa need aga liikuda ning kopsudesse hakkab lima ladestuma. Tubakasuitsust tingitud ärritus võib kopsudes ka põletikku ja turset tekitada. Suitsetamisest loobumine ei tee päästa küll kogu kahjust, ent kopsud suudavad osaga sellest hakkama saada. Nädala möödudes hakkab lima vaikselt vabanema ning ajab inimese köhima. Alaneb ka turse, mis teeb hingamise kergemaks ning parandab füüsilist vastupidavust. Muus osas väheneb ka südamerabanduse risk ning alaneb vererõhk.

Aju loob uusi seoseid. Varasemalt uskusid neuroloogid, et aju lõpetab kasvamise varasesse täiskasvanuikka jõudes ning enam ühtegi uut ajurakku ei arene. Vastupidist suudeti tõestada alles 20 aastat tagasi. Nimelt suudab ajugi end taastada ja arendada, rajades neuronite vahele uusi radu ja ahelaid. Näiteks kui keeltega seotud ajupiirkond on saanud kuidagi kahjustada, on võimalik sama ülesanne üle võtta teisel ajupiirkonnal ning mõnel juhul taastusravi saatel taas rääkimagi õppida.