Psühhiaater: dementsus on elukestev protsess

Dementsuse sümptomeid peetakse sageli tavalisteks vananemise sümptomiteks. Foto: Craig Robinson/PantherMedia / Craig Robinson

Üle pooltel juhtudest on dementsuse põhjuseks Alzheimeri tõbi. Progresseeruvat haigust ei ole võimalik ravida, küll aga ennetada. 

Dementsus tekib vanaduses erinevatel põhjustel, kuid kõige sagedasem neist on Alzheimeri tõvi, mis on 60–80 protsendil juhtudest dementsuse põhjuseks. Alzheimeri tõvele ravi ei ole leitud, mistõttu suunatakse palju tööd ennetusse, rääkis psühhiaater Mari-Liis Laanetu.  

Alzheimeri põhjust ei teata, kuid selle puhul tekivad ajus kindlad haiguslikud muutused – väheneb ajukoor ja  tekivad patoloogilised valgud, mis takistavad närvirakkude omavahelist ülekannet.

Eestis on umbes 13 000 dementsusega inimest. Hinnanguliselt on igal kaheksandal vanemal inimesel dementsus. Järgneva 50 aasta jooksul dementsete inimeste arv neljakordistub, sõnas Laanetu. Psühhiaatri sõnul on igapäevaselt näha, et dementsuse tekkimist ei osata märgata ega ära tunda. «Arvatakse, et see on normaalne vananemine, vanad inimesed ikka unustavad, on väsinud või teevad otsustamisel vigu,» rääkis Laanetu.

Peale Alzheimeri diagnoosimist, probnoositakse parsiendi oodatavaks elueaks 4–8 aastat. Alzheimeri varases staadiumis ununevad nimed, kokkusaamised, korduvad sama põhjusega telefonikõned, inimesel tekivad mured, miks ma hakkama ei saa, endale jäetakse meeldetuletusi.

«Kui haigus süveneb unustatakse olulisi sündmusi, ei peeta kokkulepetest kinni, autojuhtimisega tekivad probleemid, ei orienteeruda enam ajas ja kohas, kodutööde tegemine muutub keeruliseks,» rääkis Laanetu. Süvenenud haiguse puhul elab inimene minevikus, ei tunne ära oma pereliikmeid, vajab pidevat järelvalvet ja abi, ka söömisega. Haiguse lõppstaadiumis patsiendid on voodihaiged, kes ei suuda ka neelata. 

10 Alzheimeri tõve sümptomit

1. Mälu häiritus, mis segab igapäevaelu
2. Raskused planeerimisel ja probleemide lahendamisel (söögitegemine, asjade poest ostmine)
3. Tuttavate tegemiste teostamisega tekivad raskused (õunakooki ei oska enam teha, kuigi varem oli see lihtne, kodumasinaid ei oska enam tööle panna)
4. Segadus ajas ja kohas (ei suuda öelda, mis kuupäev on, mis aeg, kus asutakse, ära eksimine)
5. Ruumisuhete ja visuaalse taju häiritus (raske aru saada, kui kaugel miski on)
6. Raskused kõnes ja kirjutamisel (ei suuda leida vajalikke sõnu)
7. Asjade valedesse kohtadesse panemine ja suutmatus oma tegevustele tagasi mõelda
8. Otsustusvõime halvenemine (tehakse halbu otsuseid, näiteks majanduslikult või isiklikult)
9. Eemaldumine sotsiaalsest elust või tööst
10. Meeleolu ja isiksuse muutused

Tüüpilise ealised muutused: aeg ajalt tehakse halb otsus, vahel unustatakse igakuine makse maksta, hetkeks ei tule kuupäev meelde, kuid hiljem meenub, mõni sõna ununeb, kuid see ei sega vestlemist, vahel kaob mõni asi ära.

Pseudodementsus: ilmnevad sümptomid, mis sarnanevad dementsusele. Võib olla tingitud erinevatest haigustest, kuid kõige sagedamini on tegu maskeerunud depressiooniga. See välistatakse alati enne Alzheimeri sündroomi diagnoosimist.

Alzheimer on multifaktoriaalne haigus. Riski suurendab vanus, lähisugulastel esinenud dementsus, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine, kõrgvererõhu tõbi, südame ja veresoonkonna haiguste riskifaktorid, madalam haridustase, sotsiaalsest suhtlemisest kõrvalejäämine.

Dementsust käsitletakse psühhiaatrias kui elukestvat protsessi. Muutusi ajus nähakse juba paarkümmend aastat varem, samuti juba teismeeas. «Ennetamise puhul on palju ühist südame ja veresoonkonna haigustega. Mis on hea südamele, eriti arteritele ja veresoonele, on ka hea ajule,» sõnas psühhiaater Laanetu. 

Füüsiline aktiivsus: on tõestatud, et seoses füüsilise aktiivsusega paraneb närvirakkude moodustumine, närvirakkude plastilisus ehk võime kohaneda suureneb, veresoonte tervis paraneb. Aeroobset treeningut tuleks teha kolm korda nädalas vähemalt 30 minutit. Ennast peaks liigutama nii, et pulss tõuseb, tekib kerge hingeldus ja nahk läheb märjaks.

Vaimne stimulatsioon: närvirakke tekib juurde, kuid kui neid ei kasutata, siis need hävivad. «Aju stimuleerivad erinevad tegevused, kus peab mitme asjaga korraga tegelema, näiteks suhtlemise ja organiseerimisega seotud tegevused,» rääkis psühhiaater. Samuti keerulised ja uued asjad, millega inimene ei ole varem kokku puutunud. Laanetu soovitab iga päev aju stimuleerimiseks midagi teha: õppida midagi uut, õppida asju pähe, mängida erinevaid strateegiamänge, märgata enda ümbrust, regulaarselt oma harjumusi muuta.

Kvaliteetne uni: sügav ja unenägudega uni on kriitilise tähtsusega mälu formeerumisel ja säilumisel. Kui unega on probleeme, siis tuleb sellele tähelepanu pöörata. Magada võiks vähemalt kaheksa tundi ööpäevas. Kui und ei tule, ei tasu psühhiaatri sõnul seda lebades ootama jääda, vaid teha midagi muud.

Aktiivne sotsiaalne elu: mida rohkem oleme ümbritseva maailmaga seotud, seda parem on mälu ja kognitiivsed protsessid. Dementsuse puhul seatakse sotsiaalne aktiivsus prioriteediks.

Südame ja veresoonkonna haiguste riski vähendamine: normis peaks olema vererõhk, kolesterool, veresuhkur, kehakaal, lisaks suurendab riski suitsetamine ja alkoholiga liialdamine.

Vahemere dieet: vahemere dieedil on leitud positiivne efekt dementsusele. Vahemere dieedi alustalaks on regulaarne füüsiline aktiivsus, palju köögi- ja puuvilju, oliiviõli, läätsed, pähklid, teraviljatooted, paar korda nädalas süüa kala, liha, maiustusi, punast liha tarbida harva, vaid paar korda kuus.

Stressiga toimetulek: krooniline ja tugev stress mõjub ajule halvasti. Ka selle vastu aitab füüsiline aktiivsus.

Psühhiaater Mari-Liis Laanetu on Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriahaigla kaheksanda osakonna juhataja, mis tegeleb eakate psüühikahäirete ja dementsuse esmase diagnoosimisega.