/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/14/7685297t1h3626.jpg)
Rullimine on personaalne ja toimib igal inimesel erinevalt, mistõttu peaks igaüks ise järele proovima, mis tema puhul toimib, kirjutab füsioterapeut Martin Kiho oma blogis.
Kuidas mõjub rullimine lihastele?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eri uuringud on välja toonud erinevaid efekte, mis rullimisega kaasnevad. Näiteks foam rolleriga (massaažirulliga – toim.) rullimine ei mõjuta füsioterapeudi sõnul sooritust negatiivselt. Ehk siis osal inimestest ei avalda see sooritusele mingisugust mõju, mõnedel juhtudel aga parandab sooritust.
«Kui ei rulli, siis kindlasti midagi paremaks ei lähe. Sinu otsus,» lausus Kiho. Tema sõnul on leitud, et rullimisel toimub noeuromuskulaarselt lihaste aktivatsioon. Ehk kui enne treeningut rullida, siis on lihased paremini soorituseks valmis, mis omakorda aitab vigastusi ennetada.
Lisaks aitab vigastusi ennetada lihaste küllaldane elastsus, mida on vaja keha normaalseks funktsionaalseks toimimiseks. Uuringud on näidanud, et foam rolleriga rullimine aitab parandada liigeste liikuvusulatust. Eriti efektiivselt saab painduvust parandada kui rullida ja seejärel staatiliselt venitada.
Mitmed uuringut kinnitavad, et sooritusejärgselt foam rolleriga rullimine aitab vähendada hilinenud lihasvalulikkust. «Ehkki pärast rasket pingutust võib rullimine teha põrguvalu, siis sinu lihased tänavad sind järgmisel päeval, sest nad ei ole nii valusad,» rääkis Kiho. Rullimine veresoonte tööd, mis omakorda parandab kogu verevarustust ja lihaskoed saavad paremini taastuda.
Rullimise puhul on füsioterapeudi sõnul oluline ka see, et kogu lihas saaks rullitud. «Näiteks sääre puhul on vaja keerata jalga sisse ja välja poole, et saaks rullitud ka sisemised ja välimised lihaskiud,» rääkis ta.
Loe blogist ka selle kohta, mida teha, kui rullimine teeb valu.