Gripi kõrghooaeg: tüsistused on nõudnud 45 inimelu

Gripp algab alati väga kõrge palavikuga.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kõik haiguse tõttu lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste tõttu ning keegi neist polnud vaktsineeritud. 

Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja  onkoloogilised haigused ning diabeet, teatas terviseamet. 13 inimest toodi haiglatesse hooldekodudest, neist 7 surid.

Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 838 patsienti, neist 70 protsenti on olnud tööealised ja üle 65-aastased inimesed.

Intensiivravi on vajanud 127 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis. Ülejäänud kuulusid gripi suhtes riskirühma. 

Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse praegu keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Grippi haigestumiste kõrghooaeg kestab, kuid olukord näitab stabiliseerumise märke.

Kõikidest ringluses olevatest viirustest moodustas gripiviiruste osakaal 73 protsenti.  Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud peamiselt RS-viirusega. Laboratoorse kinnituse said 621 gripiviirust, neist 215 olid A- ja 406 B-gripiviirused.  Domineerib endiselt B-gripiviirus.

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6741 inimest, neist 38 protsenti olid lapsed.

Tagasi üles