Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kas mahetoodang on tervisele kasulikum?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Puu- ja juurviljade söömine on tervisele kasulik, olenemata sellest, kas tegu on mahetoodanguga.
Puu- ja juurviljade söömine on tervisele kasulik, olenemata sellest, kas tegu on mahetoodanguga. Foto: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

On raske öelda, kas orgaanilised puu- ja juurviljad sisaldavad rohkem toitaineid, seetõttu, et nad on orgaanilised. Mahepõllumajandus jätab see-eest väiksema jälje keskkonnale. 

Värskete puu- ja juurviljade toitainesisaldus on erinev ka siis, kui võtta kaks ühe puu otsast korjatud õuna, rääkis Liza Oates, kirjutab väljaanne ABC Health & Wellbeing. Oates uurib taimekaitsemürkide tervisele. Tema sõnul on mõnel juhul mahetootel parem toitainete profiil, kuid see kehtib vaid osade toitude kohta.

2014. aastal avaldatud ülevaade leidis, et orgaanilistes puuviljades oli rohkem antioksüdante. Siiski ei väitega kõik teadlased, sest viljade erinevusi põhjustab nii kliima, pinnas, korjamine ja käitlemine. Bondi ülikooli toitumisteadlane Tim Crowe sõnas, et praktiliselt ükski teadustöö ei ole leidnud, et mahetoit oleks toitainete poolest parem. Vaid üks uurimus tõestab, et orgaanilises puuviljas võib olla rohkem antioksüdante. Märkimisväärseid erinevusi ei leitud aga orgaaniliste ja mitteorgaaniliste juur-, köögi-, ja kaunviljade vahel.

Crowe rääkis, et puu- ja juurviljade tarbimine iseenesest on tervisele kasulik ning pole tõenäoline, et erilist lisaväärtust saaks orgaanilise tooraine ostmisest.

Oates usub, et ostukoht määrab rohkem, kui mahetoote märgistus. Orgaanilisi tooteid tarbivad inimesed kipuvad ostma algallikale lähemalt, mistõttu on võimalik, et nad valivad tooraine, mis on korjatud hiljuti, mitte pikalt külmas seisnud. Kohalike viljade tarbimine võib toiteväärtust suurendada rohkem kui kasvatamismeetod.

Toidule on niikuinii kehtestatud lubatud pestitsiidide sisaldus, mis määrab, kui palju põllumajanduslikku või veterinaarset kemikaali või pestitsiidi võib toit sisaldada. Need tasemed on seatud allapoole piiri, millest alates hakkavad taimekaitsemürgid tervist kahjustama. Orgaaniliselt kasvatatud viljad ei tohi aga sünteetilisi pestitsiide üldse sisaldada.

Orgaanilise toote kasuks räägib selle väiksem keskkonnakahju. Mahetalunikel ei ole lubatud kasutada veeslahustuvat lämmastik- ja fosforväetist. Nendega seonduvad kõrgeimad keskkonnakahjud, sest väetiste tootmine nõuab fossiilkütuseid. Ühe kilogrammi väetise tegemiseks on vaja ühte liitrit kütust. Tuhandehektarisele põllu väetamiseks on vaja kümneid tuhandeid liitreid kütust. Seega tuleb üpris suur kasu keskkonnale juba ühe koostisosa välja jätmisest. 

Samal ajal vajab mahepõllumajandus sama suure saagi kasvatamisest rohkem maad kui tavapõllumajandus, sest tootlikkus on väiksem. Sellest on enamasti tingitud ka kõrge hind.

Tagasi üles