/nginx/o/2018/03/15/7687501t1h3f35.jpg)
Kuiva silma sündroom on üks sagedasemaid silmahaiguseid, mille esinemisele ning patogeneesile (tõvetekkele) on viimastel aastatel järjest rohkem tähelepanu pööratud.
Sage silmaprobleem, mida saab vaid leevendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuiva silma sündroomi esinemissagedus on 5–50 protsenti ning esinemissagedus suureneb oluliselt koos vanusega, vahendab Med24.
Erinevate uuringute järgi on haiguse riskifaktorid:
- kõrge vanus
- naissugu
- lauserva Meibomi näärmete talitluse häire
- sidekoehaigused
- Sjögreni sündroom
- androgeensete hormoonide puudulikkus
- arvutite kasutamine
- kontaktläätsede kasutamin
- östrogeenasendusravi
- luuüdi tüvirakkude siirdamine
- õhusaaste
- vähene õhuniiskus
- mitmete ravimite kasutamine
Kuiva silma sündroomile on iseloomulik, et kaebused on sageli rohkem väljendunud kui silmapinna kahjustus. Arvatakse, et selle põhjus on sarvkesta närvide kroonilisest põletikust tingitud ja epiteelidefektide tõttu ka mehhaaniliselt stimuleeritud hüpersensitiivsus.
Tüüpilised sümptomid on pidev võõrkeha- ja ebamugavustunne silmades, silmade kuivus ning kiire väsimine. Nägemine võib muutuda kohati uduseks, seda eriti lugemise või arvutitöö ajal, kuna pisarakiht katkeb kiirelt ning seetõttu murdub valgust ebaühtlaselt.
Pilgutades läheb nägemine uuesti selgemaks, kuna pisarad jaotuvad uuesti ühtlaselt üle silmapinna. Kui tegemist on peamiselt aurustumisest tingitud kuiva silma sündroomiga, võivad seejärel minna silmad märjaks, kuna kuivad kohad sarvkestal stimuleerivad pisaranäärme tööd.
Kuiva silma sündroomi diagnoosimisel ning põhilise tekkemehhanismi tuvastamisel on olulised põhjalik anamnees (haiguse eellugu), silmapinna uurimine pilulambi abil ning spetsiifilised uuringud. Esmalt tuleb uurida, kas patsiendi kaebused on kuiva silma sündroomile iseloomulikud.
Kuiva silma sündroomi ravi teeb keeruliseks see, et sageli ei ole võimalik tuvastada ühte seisundi tekkimise põhjust, mida oleks võimalik kõrvaldada. Patsientidele tuleb selgitada, et tegemist on kroonilise seisundiga, mida ei õnnestu enamasti välja ravida, vaid ainult sobiva režiimiga leevendada.
Esmalt tuleb võimalusel muuta keskkonda, et vähendada pisarate aurustumist. Lihtsamad lahendused on näiteks autos konditsioneeri õhu näost eemale suunamine, kütteperioodil eluruumide tuulutamine ning õhuniisutajate kasutamine. Soovitatakse tarbida oomega-3-rasvhappeid, et soodustada Meibomi näärmete tööd ja vähendada oomega-6-rasvhapete tarbimist.
Enamasti ei leevenda eelnevad meetmed kaebuseid siiski piisavalt ja seetõttu soovitatakse kasutada niisutavaid tilkasid.
Loe pikemalt Med24st.