Teadusuuringud ei anna kinnitust, et kevadväsimus üldse eksisteerib

Kevadväsimus kimbutab ometigi paljusid.

FOTO: Wavebreakmedia ltd/PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Kevadväsimus on üldtuntud seisund, mis väidetavalt tekib pärast pikka pimedat aega vitamiinipuuduse ja pika tööperioodi tagajärjel. Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kohaselt kevadväsimusel oma diagnoosikoodi ei ole.

Inglise keeles kevadväsimuse kohta eraldi sõna puudub ja teaduskirjanduses sellist mõistet ei kasutata, vahendab Med24. Selle asemel on spring fever – kevadel tekkiv rahutustunne, energiatulv ja vastuvõtlikkus romantilistele kontaktidele. Meie lähedal asuvates riikides on aga kevadväsimus mitmel pool tuntud: rootsi keeles vårtrötthet, soome keeles kasutatakse kevätväsymys ja kaamosväsymys üsna kattuvate mõistetena, Lätis pavasara nogurums, Saksamaal frühjahrsmüdigkeit jne.

Väsimuse kohta tehtud teadusuuringud kevadist väsimuse suurenemist ei kirjelda. Kreekas hulgiskleroosiga patsientidel ja tervetel kontrollisikutel tehtud uuringus leiti, et hulgiskleroosiga patsientide keskmine väsimuse tase oli tervetega võrreldes üldiselt kõrgem ja aasta lõikes oluliselt ei muutunud. Terved inimesed hindasid oma väsimust suurimaks augustis, mil väsimuse tase nende hulgas ületas isegi hulgiskleroosiga patsientide oma.

Rootsis reumatoidartriidiga patsientidel läbi viidud uuringus leiti, nagu varemgi teada oli, et haigusega käib kaasas oluline väsimus. Aasta lõikes kõikus patsientide väsimuse tase märkimisväärselt, olles tugevaim talvel ja saavutades maksimumi jaanuaris.

Väsimusega võib tõenäolisemalt seotud olla hoopis vitamiinipuudus. Näiteks C-vitamiini defitsiit kevadväsimuse põhjusena näib olevat rohkem ajalooline probleem aegadest, mil vastu kevadet toiduvarud juba otsa lõppesid ja uut värsket veel saada polnud. Kuna C-vitamiin soodustab raua imendumist, võib C-vitamiini defitsiit panustada ka rauapuuduse kujunemisse ja seeläbi aneemia tekkesse, mis omakorda võib veelgi süvendada väsimust. 

Praegu on aga värsked ja külmutatud marjad, puu- ja köögiviljad kauplustest aastaringselt saada. C-vitamiini defitsiidist on aastaajast sõltumata ohustatud viletsa toitumisega inimesed (alkohoolikud, eakad, anoreksiaga patsiendid) ja imendumishäiretega patsiendid (põletikuline soolehaigus, tsöliaakia), suitsetajad, samuti rasedad ja imetavad emad jpm.

Ka D-vitamiini tase organismis on meie laiuskraadil selgelt aasta lõikes kõikuv, olles kõrgem suve lõpul ja sügise algul ning madalaim kevadel. Huvitaval kombel pole see aga ainult meie piirkonna probleem. Näiteks Türgis on ambulatoorsetel vastuvõttudel leitud D-vitamiini tase <50 nmol/l 24 protsendil ja 50–75 nmol/l 66 protsendil patsientidest. Sarnaselt Eestiga esinesid ka Türgis madalamad D-vitamiini näitajad pigem talvel ja kevadel. Ka Saudi-Araabia meeste hulgas leiti D-vitamiini tase <50 nmol/l 88 protsendil ja 50–75 nmol/l 10 protsendil.

Loe lugu täismahus Med24st.

Tagasi üles