/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/19/7701125t1hb1b5.jpg)
Eesti kooliõpilased on oma teadmiste poolest maailma tipus, teisalt paistame aga välja kesise koolirõõmu poolest.
Teadlane selgitab, miks kooliõpilastel silmad ei sära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppimine – uute seoste loomine, olemasolevate arusaamade ümbermõtestamine, uute oskuste omandamine – on tegelikult raske töö ning nõuab õppijalt palju aega ja pingutust, rääkis ERR Novaatorile Tallinna ülikooli õpetajahariduse arendaja, analüütik Merlin Linde.
Näiteks ei ole õpilane valmis õppima, kui ta muretseb pidevalt selle pärast, mida tema kaaslased temast mõtlevad või kas ta meeldib õpetajale ka siis, kui ta mõne vea teeb.
Teiseks, õppija jaoks on oluline tunda, et ta saab koolielus kaasa rääkida, et õppimine on tema enda otsus ja valik ning teda kuulatakse ära. Kindlasti jääb õpilasele üht-teist külge ka siis, kui ta kontrolltööks midagi «ära õpib», kuid selleks, et õppijal oleks endal hea ning õpitu ka kinnistuks, peab õpimotivatsioon tulema siiski õpilase enda seest.
Loe pikemalt ERR Novaatorist.