Kuidas elada nii, et end invaliidiks ei töötaks? (1)

Triin Ärm
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö ajal peab ka tegema pause.
Töö ajal peab ka tegema pause. Foto: Panther Media / Scanpix

Sageli ei mõtle töötajad oma tervisele enne, kui tekib kuskil valu, käed muutuvad tuimaks või ilmnevad muud hirmutavad sümptomid ning alles seejärel minnakse arsti juurde, kuid siis võib olla juba hilja.

Prognooside kohaselt on täna sündinud inimestel head väljavaated elada saja-aastaseks, kuidas teha aga nii, et selleks ajaks ennast invaliidiks ei töötataks, räägib TTK Tallinna tehnikakõrgkooli (TTK) blogis töötervishoiu lektor Priit Siitan. Ta annab nõu, kuidas ennetada tööl sundasenditest põhjustatud  tervisehädasid ja parandada töökeskkonnast alguse saavaid tervisehädasid.

Sundasend teeb liiga

«Sama tüüpi liigutuste kordumine ning sundasendid ja -liigutused võivad aga aja jooksul viia tervisekahjustusteni, mida nimetatakse ka ülekoormushaigusteks,» rääkis Siitan. Tema sõnul ei tea istuva töö tegija sageli, et ka istumist loetakse sundasendiks. 

Selles loetakse sama liiki liigutuste kordamist ühetaolises asendis ligikaudu 45 minuti vältel. Nende alla kuuluvad ka ebamugavatest tööasenditest või kehvadest töövahenditest tingitud lisaliigutused, täpsustas lektor.

«Kui tehakse päevast päeva samu liigutusi, tekib ülekoormus. Esmalt kujuneb välja ebamugavustunne ülekoormatud kätes-jalgades või nende piirkonnas ning väheneb ka töövõime. Järgnevad mõõdukad kaebused valukohtades,» rääkis Siitan. Ta lisas, et valud võivad koormuse kadudes küll taanduda, ent samamoodi jätkates töövõime muudkui kahaneb, sest valutavate lihaste ja liigestega on ebamugav tööülesandeid täita.

Probleemsetes piirkondades võivad suureneda valud, tursed, tundlikkuse häired ja lihase nõrgenemine. Seejärel võivad välja kujuneda juba kroonilise haiguse tunnused, kuni töövõime drastilise vähenemise ja invaliidistumiseni. Põletikud või kaelalihase pinged viivad lõpuks kutsehaiguseni, lausus ekspert.

Puhkust tuleb võtta ka töö ajal

Lektor paneb südamele, et ka puhkepausid on äärmiselt olulised. «Arvatakse, et jaksan küll, aga kui pause ei tehta, siis see võibki viia tervisehädadeni,» tõdes ta. Kui tööandja on regulaarsed puhkepausid ette näinud, peaks töötaja neid kasutama ja võiks teha spetsiaalseid võimlemisharjutusi, et lihastes ei tekiks valusid.

«Mis on eriti tähtis ja mida rõhutavad ka tööinspektorid – töötaja peab teadma, kuidas teatud ohutegurid võivad mõjutada tema tervislikku seisundit ja töövõimet. Peab teadma ka tööandja rakendatavaid abinõusid, et ta ei haigestuks ja tema töövõime säiliks,» jätkas Siitan. Samas tuleb meeles pidada ka seda, kuidas istume kodus teleka või arvuti taga või nutitelefonis.

Lektori hinnangul on prognooside järgi pensioniiga Eestis 2060. aastaks 73 eluaastat. «Varakult peab mõtlema, kuidas sellise vanuseni töötada nii, et töövõime säiliks? Välismaise taustaga ettevõtete puhul on tööandjate teadlikkus suurem. Kui tuua näiteks õmblejad, siis nende puhul on pidevad sundliigutused,» rääkis ta. 

Ääretult oluline on rotatsioon, et nad töötaksid erinevate seadmete taga ja teeksid erinevaid töid, et ka muud lihasgrupid saaksid erinevat koormust. Oluline on ka töörežiimi jälgimine, et vahetuse pikkus oleks 8 tundi. Kui see peaks olema pikem, on uuringutega tõestatud, et sel puhul töötaja tööviljakus ja tootlikkus langeb».

Loe TTK blogist pikemalt, mida saab teha tööandja töötaja tervise heaks. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles