Hambaarst: suus mädanev haav koormab kogu organismi

Mokatubakast kahjustatud hambad.

FOTO: Erakogu

Hammaste lagunemine on suuresti seotud tänapäevase mugava eluga, mil saame süüa piiramatult energiatihedat ja suhkrurikast toitu. Küll aga ei tea paljud siiani, mis haigused võivad sellest tekkida ning kuidas hammaste eest õigesti hoolitseda. 

«Hamba tervisest rääkiv teavitustegevus peaks olema märksa aktiivsem ja massiivsem. Praegu leiame ennast tihti olukorrast, kus haiguse ennetustegevus on minimaalne ja tegelema peab vaid tagajärgedega,» ütles Eesti hambaarstide liidu president Marek Vink tänase ülemaailmse suutervise päeva puhul, vahendab Pealinn.

Vink tõdes, et iga inimene on võimeline oma hammaste tervise eest hoolitsema, kuid küsimus on teadlikkuses. «Kõik inimesed ei tea, mis haigus on üldse kaaries. Nad arvavad, et kui hammas ära murdub, läks see lihtsalt katki. Tegelikult on tegemist hamba luu või kõvakoe mädanemise protsessiga, mida nimetataksegi kaarieseks. Hammas mädaneb lihtsalt seest õõnsaks ja siis murdub krõpsti ka hamba email,» selgitas ta.

Kaaries võib kesta aastaid ja soodustab hambaarsti sõnul üldiseid tõvesid, näiteks südame-veresoonkonna lubjastumist, mis lõppeb tavaliselt insuldiga. «Südame-veresoonkonna haigused on otseselt seotud suu tervisega,» nentis ta.

Vingi sõnul on suureks hambahügieeni probleemiks ka see, et inimesed ei puhasta hambaid õigesti. Enamik ei puhasta hambavahesid üldse ja seetõttu võiks öelda, et nad ei ole seega kunagi oma hambaid tegelikult puhtaks pesnud.

Kui inimesel tuleb aga suust läppunud õhku ja hambaid pestes igemed veritsevad, tuleks aru saada, et tegemist on tõsise igemehaigusega, mis võib kujutada juba ohtu inimese üldisele tervisele. «See nii-öelda suus mädanev haav koormab ja väsitab organismi väga tõsiselt ja tekitab lisasoodumust kopsu- ja südamehaigustele ning vähi erinevatele vormidele,» lisas Vink.

Ta rõhutas, et tagajärgedega tegelemine meditsiinis ongi kallis, kuid igal inimesel on haigust võimalik kontrolli all hoida, kui ta teadvustab selle põhjuseid ja sellega ka tegeleb. Vaid hammaste pesemisega auke ära ei hoia. «Hambavaenulikud toitumisharjumused tulevad ikka perekonna liini pidi välja. Sellist olukorda on väga vähe, kus ühe katuse all elavas perekonnas on emal kõik hambad korras ja lapsel augulised,» tõi arst välja.

Hambad hakkavad lagunema, kui suus on mineraalide tasakaalu häire - hammastest võetakse rohkem mineraale välja, kui sinna ladestatakse. «Hambasse tekib auk peamiselt seepärast, et me elame liiga hästi, toitu on liiga palju ning see on liiga energiatihe,» sõnas Vink. Probleemiks on ka see, et lapsed saavad vabalt valitud ajal minna külmkapi kallale ja valada endale toidukordade vahel mahla. Seal saab laps omale suhu aga uue happe- ja magusadoosi, mis hambaid lagundab.

Hammaste tervise parandamiseks tuleb suhu kasvatada hambasõbralikud mikroobid, mida saab teha toitumist ja energiabilanssi järgides. «Sööma peaks harvem ja vähem energiarikast toitu ehk seda, mis sisaldab vähem suhkruid. Kui süüa kartulikrõpse või mõnda muud jahurikast toodet, jääb hambale tihe suhkrukitt tundideks,» lisas Vink.

Ka kinoskäik on hammastele tõeline katsumus, mil popkorni ja Coca-Cola tarbimisest jäävad kolme kinotunni jooksul alles vaid bakterid, mis on ise happelised ja suudavad selle kõik üle elada. «Need ongi bakterid, mis tekitavad hammaste mädanemist ehk kaariest,» rääkis Vink ja lisas, et õigem oleks söögikordade vahel tarbida vaid vett, süüa kolm-neli korda päevas ja hambad püsivad terved.

Tagasi üles