Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Eesti inimeste uskumatu huvi geenidoonorluse vastu jooksutas süsteemi umbe (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Panther Media/Scanpix

Kuigi Eesti geenivaramu lootis inimeste huvile, ei osatud siiski arvata, et projektiga soovib kohe alguses liituda niivõrd palju inimesi - esimese 24 tunniga andis nõusolekuvormile allkirja enam kui 4300 inimest. 

Geenidoonori nõusolekuvormi täitmine on jätkuvalt keeruline, kuna veebileht on ülekoormatud. «IT-meeskond ütles, et umbes 600 inimest üritab igal ajahetkel allkirja anda. See on ka põhjus, miks see on ülekoormatud,» ütles geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allik Postimehele.

Tema sõnul pole tegemist tavalise veebisaidiga. «Seal on näiteks digitemplid, digiallkirjad ning läbi viiakse suuri ja mahukaid protsesse,» rääkis Allik. Ta lisas, et kui alguses kasutati kaks korda võimsamat serverit, kui arendajad soovitasid, siis nüüd on kavas seda võimekust veel kaks korda tõsta. «Täna öösel tuleb uus tehniline lahendus». See peaks tooma lahenduse ülekoormatuse probleemile. 

Allik lisas, et kummalisel kombel langes veebilehe kasutus ka öösel vaid paarisaja inimese võrra. «Oleme uskumatult populaarsed ja see näitab, et inimestel on suur toetus geenivaramu vastu,» lausus ta. 

Nõusolekuvormile allkirja andmisega pole aga põhjust kiirustada. «Panen inimestele südamele, et allkirja ei pea andma täna või homme, võib ka nädala pärast, kui esimene huvi on vaibunud. Inimesed ei pea kartma ei jäävad projektist välja, isegi kui tuleb 10 inimest rohkem kui 100 000, võtame nad vastu,» lausus Allik.

Lisaks pole suurt mõtet kirjutada geenivaramusse uurimaks, kas digiallkirja andmine õnnestus. Kuna andmed on muudetud anonüümseks ja krüpteeritud, ei saa neile küsimustele vastata. Kui protsess läbiti edukalt, sai inimene ekraanile teavituse, et nõusolekuvorm sai allkirjastatud ning seejärel on võimalik see kas alla laadida või endale meilile saata. «Kui isegi juhtub, et annate allkirja teist korda, ei ole sellest midagi,» lisas Allik.

Pärast nõusolekuvormi täitmist saab anda oma geeniproovi suuremates haiglates ja SYNLABi verevõtukohtades üle Eesti. Pärast seda saadetakse proov geenivaramusse ning inimene saab ka e-maili teel teavituse, et tema vereproov sobis ja nõusolekuvorm on täidetud ning temast on saanud geenidoonor. 

Geeniproove võetakse selle aasta lõpuni. Veebruarini koostatakse geenikaarte. «Järgmine suur plaan on personaalsed terviseraportid,» rääkis Allik. Sealt leiab näiteks inimeste riskid erinevate haiguste suhtes. Nende koostamine võtab aga aega. 

Projektis kogutakse kuni 100 000 inimese geeniproovid ja koostatakse nende põhjal individuaalsed geenikaardid geeniandmete edaspidiseks sidumiseks tervise infosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot.

Märksõnad

Tagasi üles