/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/12/7571797t1h52a1.jpg)
Kui möödunud hooajal kaotasime gripi tõttu 47 inimelu, siis tänavu on kahjuks gripisurmade arv tõusnud juba 51 juurde.
Gripisurmade arv tõusis rekordkõrgeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6619 inimest, kellest 38,5 protsenti olid lapsed, teatas terviseamet. Nii ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse kui grippi haigestunute arv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena, haigestumise intensiivsust hinnatakse keskmiseks ja gripi levikut laialdaseks.
Haigestunute seas on endiselt enim kuni 15-aastaseid lapsi. Peamiselt põhjustavad haigestumisi gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas jäi 72 protsendi juurde. Ringluses on kolm gripiviirust, millest kaks on A ja üks B-gripiviirus, viimane on sel hooajal kujunenud domineerivaks gripiviiruseks. Enim oli haigestunuid Läänemaal, Järvamaal, Viljandimaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Narvas.
Gripi tõttu on sel hooajal intensiivravi on vajanud 139 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis. Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 51 inimest, neist 48 olid üle 65-aastased.
Gripisurmade arv pole nii kõrgeks tõusnud vähemalt viimase kümne aasta jooksul - näiteks 2011/12 hooajal suri gripi tüsistustesse neli inimest, 2012/13 aastal seitse inimest, järgnevatel aastatel on see jäänud 20 kanti.
/nginx/o/2018/03/21/7708787t1h8a5d.jpg)
Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südame-veresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet. 16 inimest toodi haiglatesse hooldekodudest, neist kaheksa surid.
Andmed intensiivravile sattunud patsientide vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 1019 inimest, neist 181 lisandus viimase kolme nädala jooksul. 71 protsenti patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Soomes, Rootsis, Tšehhis, Luksemburgis ja Saksamaal. Madalaks hinnatakse haigestumuse intensiivsust Ühendkuningriigis, Itaalias, Portugalis, Bulgaarias ja Küprosel. Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust ülejäänud EL riigid. Haigestumus kasvas Belgias, Bulgaarias ja Lätis, mujal vähenes või on hakanud stabiliseeruma.