:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7307707t1h02d5.jpg)
Tuberkuloos on jätkuvalt maailmas esikümnesse kuuluv surmapõhjustaja, ent sealjuures on nüüdisaja probleemiks haiguse vormid, mille ravi on pikk ja vaevaline.
Tuberkuloos on jätkuvalt maailmas esikümnesse kuuluv surmapõhjustaja, ent sealjuures on nüüdisaja probleemiks haiguse vormid, mille ravi on pikk ja vaevaline.
Euroopas haigestub igal aastal tuberkuloosi ligi 60 000 inimest, selgub Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetest. Eestis on haigestumine veidi kõrgem kui ELis keskmiselt. Esialgsetel andmetel haigestus mullu Eestis tuberkuloosi 175 inimest, neist 145 olid esmasjuhud. Haigestunute keskmine vanus oli 53,5, noorim oli 18- ja vanim 92-aastane.
Samas on Eestis haigestumine kiiresti vähenenud – veel 20 aastat tagasi registreeriti koguni 824 tuberkuloosi juhtu. Haigestumuse langedes on aga tekkinud olukord, kus tuberkuloosi diagnoosimine hilineb ja seda just teadlikkuse vähenemise tõttu. Samuti on probleemiks ravimresistentsed tuberkuloosivormid – kuni viiendik uutest ja üle poole korduvatest kopsutuberkuloosi juhtudest ei allu haiguse põhiravimitele.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepp tõdes, et ravimresistentsus on inimeste tekitatud probleem – kas patsient on jätnud ravi pooleli ja pisikud harjuvad; määratud on vale raviskeem, mis pole toiminudki; ravi on liiga lühike või ravimid pole kvaliteetsed. Kõik need probleemid pärinevad perioodist enne Eesti taasiseseisvumist.
«Nüüd ringlevad ravimresistentsed tuberkuloosibakterid inimeselt inimesele nii, et viimane ei pea ise ühtegi viga tegema, ta saab nakkuse juba ravimresistentse pisikuga. Maailma probleem on see viimastel aastatel migratsioonilainete tõttu ja kuna üha enam inimesi liigub vabalt Ida-Euroopast, Aafrikast ja Lähis-Ida piirkondadest laiali üle maailma,» selgitas Viiklepp.
Viiklepa sõnul on ravimresistentse tuberkuloosi korral ravi pikem, kokku 1,5–3 aastat. Ravimid on vähem toimivamad ja toksilisemad (rohkem kõrvaltoimeid, ka kõrvaltoimete leevendamiseks mõeldud ravimid saab patsient tasuta). Ravi esimesel perioodil tuleb võtta 5-6 ravimit, hiljem neli ravimit samal ajal.
Süsteemne töö vähendas haigestumisi
Eestis on tuberkuloosiga riiklikult järjepidevalt tegeldud alates 1998. aastast, mil diagnoositi üle 50 tuberkuloosijuhu 100 000 elaniku kohta, mis oli ligi kümme korda enam kui Põhjamaades.
Viiklepp rääkis, et ravimresistentsus ja haigestumise tõus olid tingitud sotsiaalmajanduslikest muutustest ja Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel tervishoiusüsteemi ümberkujundamisel tehtud vigadest. Määravaks said ebapiisav ja vaheaegadega ravi ning valvsuse kadumine tuberkuloosi osas ühiskonnas ja uues loodavas tervishoiusüsteemis.
Haigestumise vähenemise taga on süsteemne töö riiklikul tasemel. 1998. aastal käivitati tuberkuloositõrje programm aastateks 1998–2003, millele järgnes «Riikliku tuberkuloositõrje strateegia ja tegevuskava aastateks 2008–2012». Alates 1. jaanuarist 2013 eraldiseisvat tuberkuloositõrje strateegiat enam ei ole, kuid senised tegevused jätkuvad «Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020» alusel, neid koordineerib TAI.
Loodi ka tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravi süsteem, mis tähendab tuberkuloosiravimite igapäevast võtmist meditsiiniõe juuresolekul tervishoiuasutuses või haige kodus. See vähendas Viiklepa sõnul oluliselt ravi poolelijätmisi. Ravi hakati osutama WHO raviskeemide järgi, ümber korraldati ravi kinnipidamisasutustes, kõigile haigetele tagati tuberkuloosiravimite tasuta kättesaadavus, alustati multiresistentse ja eriti resistentse tuberkuloosi (M/XDR-TB) ravikonsiiliumi tööga jpm.
Köha osas ole tähelepanelik
Kõige tõhusam viis tuberkuloosi leviku peatamiseks on haigete kiire avastamine ning nende terveks ravimine. «Siin on suur roll inimestel endil – kui on pikka aega köha, tuleb minna perearstile. Kes on juba varem kopsuarsti juures ravi saanud, saab ilma saatekirjata vajadusel tema juurde uuesti pöörduda,» soovitas Viiklepp. Kui tuberkuloosi diagnoos on juba saadud, tuleb ravi kindlasti lõpuni teha.
Tuberkuloos, eriti selle multiresistentsed vormid, on ka WHO hinnangul Euroopas üks peamisi tervishoiu murekohti. Uuringute järgi ei ole koguni veerand Euroopas tuberkuloosi haigestunud inimestest saanud vastavat diagnoosi ega saa seega ka ravi.
WHO algatusel tähistatakse 24. märtsil üleilmset tuberkuloosipäeva, et tõsta teadlikkust ja toetada jõupingutusi haiguse kõrvaldamiseks. Sel päeval 1882. aastal teatas Saksa mikrobioloog ja epidemioloog Robert Koch avalikkusele tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis'e avastamisest, avades tee haiguse diagnoosimisele ja ravile.
Mis on tuberkuloos?
Allikas: TAI