Eestimaalasi murravad ravimitele allumatud tuberkuloosivormid

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tuberkuloosile võib viidata nädalaid kestev köha.

FOTO: Panthermedia / Leung Cho Pan

Tuberkuloos on jätkuvalt maailmas esikümnesse kuuluv surmapõhjustaja, ent sealjuures on nüüdisaja probleemiks haiguse vormid, mille ravi on pikk ja vaevaline.

Euroopas haigestub igal aastal tuberkuloosi ligi 60 000 inimest, selgub Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetest. Eestis on haigestumine veidi kõrgem kui ELis keskmiselt. Esialgsetel andmetel haigestus mullu Eestis tuberkuloosi 175 inimest, neist 145 olid esmasjuhud. Haigestunute keskmine vanus oli 53,5, noorim oli 18- ja vanim 92-aastane.

Samas on Eestis haigestumine kiiresti vähenenud – veel 20 aastat tagasi registreeriti koguni 824 tuberkuloosi juhtu. Haigestumuse langedes on aga tekkinud olukord, kus tuberkuloosi diagnoosimine hilineb ja seda just teadlikkuse vähenemise tõttu. Samuti on probleemiks ravimresistentsed tuberkuloosivormid – kuni viiendik uutest ja üle poole korduvatest kopsutuberkuloosi juhtudest ei allu haiguse põhiravimitele.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepp tõdes, et ravimresistentsus on inimeste tekitatud probleem – kas patsient on jätnud ravi pooleli ja pisikud harjuvad; määratud on vale raviskeem, mis pole toiminudki; ravi on liiga lühike või ravimid pole kvaliteetsed. Kõik need probleemid pärinevad perioodist enne Eesti taasiseseisvumist.

«Nüüd ringlevad ravimresistentsed tuberkuloosibakterid inimeselt inimesele nii, et viimane ei pea ise ühtegi viga tegema, ta saab nakkuse juba ravimresistentse pisikuga. Maailma probleem on see viimastel aastatel migratsioonilainete tõttu ja kuna üha enam inimesi liigub vabalt Ida-Euroopast, Aafrikast ja Lähis-Ida piirkondadest laiali üle maailma,» selgitas Viiklepp.

Viiklepa sõnul on ravimresistentse tuberkuloosi korral ravi pikem, kokku 1,5–3 aastat. Ravimid on vähem toimivamad ja toksilisemad (rohkem kõrvaltoimeid, ka kõrvaltoimete leevendamiseks mõeldud ravimid saab patsient tasuta). Ravi esimesel perioodil tuleb võtta 5-6 ravimit, hiljem neli ravimit samal ajal.

Süsteemne töö vähendas haigestumisi

Eestis on tuberkuloosiga riiklikult järjepidevalt tegeldud alates 1998. aastast, mil diagnoositi üle 50 tuberkuloosijuhu 100 000 elaniku kohta, mis oli ligi kümme korda enam kui Põhjamaades.

Viiklepp rääkis, et ravimresistentsus ja haigestumise tõus olid tingitud sotsiaalmajanduslikest muutustest ja Eesti taasiseseisvumise esimestel aastatel tervishoiusüsteemi ümberkujundamisel tehtud vigadest. Määravaks said ebapiisav ja vaheaegadega ravi ning valvsuse kadumine tuberkuloosi osas ühiskonnas ja uues loodavas tervishoiusüsteemis.

Haigestumise vähenemise taga on süsteemne töö riiklikul tasemel. 1998. aastal käivitati tuberkuloositõrje programm aastateks 1998–2003, millele järgnes «Riikliku tuberkuloositõrje strateegia ja tegevuskava aastateks 2008–2012». Alates 1. jaanuarist 2013 eraldiseisvat tuberkuloositõrje strateegiat enam ei ole, kuid senised tegevused jätkuvad «Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020» alusel, neid koordineerib TAI.

Loodi ka tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravi süsteem, mis tähendab tuberkuloosiravimite igapäevast võtmist meditsiiniõe juuresolekul tervishoiuasutuses või haige kodus. See vähendas Viiklepa sõnul oluliselt ravi poolelijätmisi. Ravi hakati osutama WHO raviskeemide järgi, ümber korraldati ravi kinnipidamisasutustes, kõigile haigetele tagati tuberkuloosiravimite tasuta kättesaadavus, alustati multiresistentse ja eriti resistentse tuberkuloosi (M/XDR-TB) ravikonsiiliumi tööga jpm.

Köha osas ole tähelepanelik

Kõige tõhusam viis tuberkuloosi leviku peatamiseks on haigete kiire avastamine ning nende terveks ravimine. «Siin on suur roll inimestel endil – kui on pikka aega köha, tuleb minna perearstile. Kes on juba varem kopsuarsti juures ravi saanud, saab ilma saatekirjata vajadusel tema juurde uuesti pöörduda,» soovitas Viiklepp. Kui tuberkuloosi diagnoos on juba saadud, tuleb ravi kindlasti lõpuni teha.

Tuberkuloos, eriti selle multiresistentsed vormid, on ka WHO hinnangul Euroopas üks peamisi tervishoiu murekohti. Uuringute järgi ei ole koguni veerand Euroopas tuberkuloosi haigestunud inimestest saanud vastavat diagnoosi ega saa seega ka ravi.

WHO algatusel tähistatakse 24. märtsil üleilmset tuberkuloosipäeva, et tõsta teadlikkust ja toetada jõupingutusi haiguse kõrvaldamiseks. Sel päeval 1882. aastal teatas Saksa mikrobioloog ja epidemioloog Robert Koch avalikkusele tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis'e avastamisest, avades tee haiguse diagnoosimisele ja ravile.

Mis on tuberkuloos?

  • Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena leviv nakkushaigus, mis kahjustab enim kopse, kuid võib kahjustada ka teisi elundeid (neerud, luud-liigesed, närvisüsteem, lümfisõlmed, silmad jne). Nakatunu, kes end ei ravi, on ümbritsevatele inimestele ohtlik.
  • Tuberkuloosi tekitaja on mükobakter nimega Mycobacterium tuberculosis. Kui inimene põeb nakkusohtlikku kopsutuberkuloosi, siis köhimisel, rääkimisel ja aevastamisel satub õhku hulgaliselt rögapiisku, mis sisaldavad mükobaktereid.
  • Tuberkuloositekitaja kandumisel inimeselt inimesele on määravaks  õhku paiskunud bakterite hulk, bakterite kontsentratsioon õhus, kontakti kestvus haigega ja vastuvõtva inimese hingamisteede ning organismi immuunsüsteemi seisund.
  • Tuberkuloosi riskirühma kuuluvad haige lähikondsed (pere, sõbrad, kolleegid); krooniliste haiguste põdejad; need, kes on haigust varem põdenud, sest tuberkuloos ei anna läbipõdemisel immuunsust; need, kelle immuunsus on nõrgenenud kaasuva haiguse (HIV-nakkusega inimesed, kes ei saa antiretroviirusravi) või mõne ravi tõttu jm.
  • Ravikuur kestab sõltuvalt haigustekitaja ravimtundlikkusest 6–36 kuud, enamasti alustatakse ravi haiglas. Kõik tuberkuloosiravimid on ostetud riigihankega ning patsientidele kogu ravikuuri vältel tasuta.
  • Ravi edukusele aitavad kaasa hea toit ja puhkus. Et mitte haigestuda, tuleb elada tervislikult, liikuda värskes õhus, mitte kasutada sõltuvusaineid, alkoholi ega suitsetada. 
  • Kui inimene jääb haigeks ja viirus ning köha püsivad kauem kui 2–3 nädalat, tuleb pöörduda arstile.

Allikas: TAI 

Tagasi üles