Tervisenõu: kuidas õigesti pulssi mõõta?

Foto: Panthermedia.net / Craig Robinson/scanpix

Kuigi uhke pulsikell võib pulsi mõõtmise töö ära teha, võiks see oskus igaühel kasvõi hädaolukorraks olemas olla. Lisaks saab ise pulssi mõõtes võrrelda, kas kell ikka teeb korrektset tööd. 

Kliinik.ee portaalis vastab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Irma Nool:

Pulss on arteri ehk tuiksoone seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri. Pulss on vanim südametegevuse jälgimise parameeter.

Uuritava käsi peab asetsema vabalt, ilma lihaseid pingutamata. Pulssi kombatakse tavaliselt kodarluuarteri perifeerses otsas – randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel. Seda tehakse 2., 3., ja 4. sõrmega. Pulssi on võimalik kombelda ka muudes piirkondades: unearteril, oimuarteril, kõhuaordil, käel õlavarrearteril, jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril.

Vahetult enne pulsi lugemist oleks hea, kui inimene istuks veidi aega rahulikult. Oluline on kontrollida pulssi mõlemal käel. Hinnatakse, kas pulss on sümmeetriline, regulaarne, loetakse ära pulsisagedus (pulsilöökide arv ühes minutis). Sagedust mõjutavad nii südamelihase seisund kui ka närvisüsteemi talitlus. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 60–80 lööki minutis, füüsilisel koormusel ja erutumisel pulss kiireneb. Ka lastel on pulss kiirem, treenitud sportlastel aga aeglasem (40–50 korda minutis). Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 8–10 löögi võrra minutis. 

Pulssi loetakse minuti jooksul, vaadates kella sekundiosutit või stopperit. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi vältel, saadud tulemus tuleb siis korrutada neljaga. Kiirenenud pulsi puhul võib juhtuda, et pulsi lugeja ei püsi pulsirütmis ega saa seetõttu õiget tulemust. Ebaregulaarse pulsi mõõtmisel loetakse lööke minuti või isegi pikema aja jooksul, et usaldatavus suureneks. Pulsilaine ebaregulaarsus, nagu südame lisa- ehk vahelöögid, aeglane pulss, kiire pulss jms on tingitud südametegevuse ebakorrapärasusest.

Teadvuseta seisundite ja muude vererõhu langusega seotud olukordade puhul tuleb pulssi otsida kõigepealt kaelal unearteril. Teatud haiguste ja seisundite (nt oblitereeriva endarteriidi) puhul on oluline hinnata, kas jalgade arteritel on pulssi tunda (reiel, põlveõndlas, säärel, labajalal). Pulsi puudumine näitab vereringe takistust kombeldavast kohast südame poole.