Kirev lisaainete maailm - kas toiduvärvid ja säilitusained teevad meid haigeks?

Maiustustes kasutatakse nii toiduvärve kui ka sünteetilisi magusaineid.

FOTO: Ivanna Grigorova/PantherMedia / Ivanna Grigorova

Lisaaineid leiab täna tervest hulgast valmistoitudest, ent mingil kujul kasutati neid juba aastasadu tagasigi. Sellest, milline on lisaainete mõju meie tervisele, kirjutab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert. 

Vanasti kasvatasid inimesed toitu ise ja õppisid seda säilitama suitsutamise, soolamise ja fermenteerimisega. Kuid juba iidsetel aegadel kasutasid hiinlased parafiini põlemisel tekkinud etüleeni ja propüleeni segu puu- ja köögiviljade valmimise kiirendamiseks. Tänapäeval kasutatakse etüleeni banaanide valmimise kiirendamiseks. Kreeklased aga põletasid väävlit ja kasutasid tekkinud vääveloksiidi nii veinivaatide kui ka veini töötlemiseks, et vein säiliks kauem. Tänapäeval kasutatakse vääveldioksiidi (E220) näiteks puuviljade kuivatamisel nende tumenemise vältimiseks.

Vanasti valmistati Vana-Roomas toitu pliist pottides. Neil aegadel ei olnud suhkrut, küll aga teati, et pliiatsetaat on magusa maitsega, seda nimetati isegi pliisuhkruks. Roomlased keetsid viinamarjamahla pliist kateldes magusaks siirupiks, mida kasutati veini ja puuviljade magustamiseks. Eriti populaarne oli selline vein aristokraatide hulgas, ent spekuleeritakse, et sellest saadud pliimürgitus oli üheks Rooma impeeriumi lagunemise põhjuseks. Pliiatsetaat ja teised keetmisel tekkivad plii soolad on küll magusad, kuid väga mürgised. 1905. aastal keelati esimesena Austraalias igasuguse toidu kokkupuude pliiga.

Tööstusrevolutsiooni ajal tekkis vajadus toota toitu, mis oleks odav, maitsev ja säiliks kaua. Toiduohutusele ei mõelnud keegi. Näiteks lisati vasevitrioli konserveeritud köögiviljadele, et neil oleks kena välimus. Rohkesti ja hoolimatult kasutati salitsüülhapet, booraksit ja formaldehüüdi. Asi läks nii hulluks, et USA valitsus teatas, et ameeriklasi mürgitatakse ohtlike kemikaalidega. 1927. aastal koostas USA toidu- ja ravimiameti eelkäija nimekirja lubatud lisaainetest toitudes.

Tänapäeval on enamikes arenenud riikides lisaainete ohutus kontrollitud ning seadusega määratud, milliseid lisaaineid, mis kogustes ja millistes toitudes on lubatud kasutada. EL maades peavad lisaained toidu pakendil olema näidatud rühma ja lisaaine nimetuse või E-numbriga. Kuid teadmised täienevad, mistõttu on käimas 2020. aastani vältav programm, mille käigus Euroopa Toiduohutusamet hindab värskete teadusandmete põhjal uuesti praegu lubatud lisaainete ohutust ja tarbimist.

Toiduvärvid

Lisaainetest peetakse kõige ebasoovitavateks toiduvärve, kuna neid kasutatakse vaid toidu atraktiivsemaks tegemiseks. EL maades on lubatud lisada üle 40 toiduvärvi, mida kasutatakse enim kondiitritoodetes, maiustustes ja karastusjookides. Kasutades patentsinist (E131), briljantmusta (E151) ja valget titaanoksiidi (E171), saab küll valmistada Eesti lipuvärvides tordi, kuid seda lastele küll ei maksaks anda.

Ettevaatlikuks peaks tegema asjaolu, et meil lubatud toiduvärvidest on USA-s keelatud kasutada tervelt kümmet. Ka Soomes, Norras ja Rootsis on mõned meil lubatud toiduvärvid keelatud. Kas ei oleks Eesti ametkondadel aeg võtta neilt eeskuju? Toiduvärvid võivad lastel esile kutsuda hüperaktiivsust, õpiraskusi ja unehäireid. Sünteetilised asovärvid võivad põhjustada liigese-, pea- ja kõhuvalu, suures koguses tarbimisel võib neil olla kantserogeenne toime.

Magusained ehk suhkruasendajad

Rasvumise patuoina - suhkru - alternatiiviks on sünteetilised magusained. Enamik neist on sadu kordi magusamad kui suhkur, mistõttu neist saadav toiduenergia on tühine. Magusaineid kasutavad diabeetikud, et vähendada suhkru hulka dieedis ja sellega ka veresuhkru liigset tõusu. Mõnel maal on magusained eriti populaarsed inimeste hulgas, kes on hädas liigse kehakaaluga.

Suhkruasendajaid kasutatakse palju karastusjookides, aga ka hommikuhelvestes, jogurtites, pudingites, maiustustes, kondiitritoodetes. Näiteks selle sajandi alguses lubati EL-is kasutada sukraloosi (E955), mis on 600 korda suhkrust magusam. Sellele ennustati suurt tulevikku, kuid nüüd on leitud, et sarnaselt teistele magusainetele on ka sellel tervist, eriti inimese mikrofloorat kahjustav toime.

Magusained ei anna energiat, vaid edastavad ajule signaali, et järgneb energiarikas toit ja kehas eritatakse vastavaid hormoone. Kui aga toitu ei järgne, tekib suur söögiisu. Seda tõestavad närilistega tehtud katsed. Siit võiks teha järelduse, et kui joote magusainetega jooke, siis eelistatult koos toiduga.

Säilitusained

Meil lubatud säilitusaineid on ligi 40. Ohtlikumateks peetakse K- ja Na-nitriteid (E249 ja E250), mis annavad lihatoodetele ilusa roosa värvuse, kuid suruvad alla ka bakterite elutegevuse. Nitritite reageerimisel toidus olevate amiinidega tekivad kantserogeense toimega ühendid, mille teket püütakse alla suruda C- ja E-vitamiinide lisamisega. Nende konservantide kasutamine on enamikes maades lubatud, kuna antimikroobset toimet peetakse tähtsamaks kui kahjulike ühendite teket.

Maitsetugevdaja naatriumglutamaat

Naatriumglutamaat (E621, MSG) on lisaaine, mis on saanud kõva kriitika osaliseks. See mõjutab maitseretseptoreid, tugevdades üht viiest põhimaitsest, mis on tuntud umamina. Umami on tuletatud jaapanikeelsest sõnast ja väljendab isuäratavat ning liha maitset.

Mõningatel inimestel kutsub MSG esile peavalu, iiveldust, hingamisraskusi, nahapunetust, nõrkust ja/või higistamist. Veelgi hullem – arvatakse, et see võib põhjustada ajukahjustust ja maksapõletikku. USA Toidu- ja Ravimiamet ja EL Toiduohutusamet ei ole näinud põhjust keelata selle kasutamist. Küll aga keelustati Pakistanis tänavu MSG kasutamine toiduainetes, kuna seda peeti kahjulikuks inimese tervisele.

Kahjuks näitavad uuringud, et kõik lisaained ei ole ohutud, kuna inimesed on nende lisaainete suhtes erineva taluvusega ja paljud võivad põhjustada allergianähte või teisi haigusi. Seega tuleks toiduks kasutada värskeid toiduaineid ja võimalusel valmistada toit ise. Kui aga ostate valmistoitu, võiks tähelepanu pöörata toidu pakendil olevale infole.

Populaarne

Tagasi üles