Nüüd aga kirjutas Eesti Energia personalijuht Tiina Drui Kirbitsale, et kuna kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused on igati heal tasemel, võiks Kirbits hoopis sotsiaaltöötajate jutule minna. «Eesti Energia on Teile eelnevalt hea tahte märgiks soetanud sõiduauto kahel korral, viimati 2014. aastal,» teatas Drui kirjas Kirbitsale.
Kohtla-Järve sotsiaalosakonna ametnikud kinnitavad, et nad oleksid lahkelt nõus sõidutamisega aitama. Aga Kirbits veab Eesti Energiaga vägikaigast, et mitte asjata koormata sotsiaalhoolekannet – kui tal auto oleks, saaks ta enda sõidutamisega arsti juurde ja poodi ise suurepäraselt hakkama. «Seadus on täitmiseks!» põrutab Kirbits. «Kui muu ei aita, lähen Sutteri enda jutule!» viitab ta EE juhile. «Ega ma auto puhul ainult nendele lootma ei jääkski, ma paneksin ikka oma raha ka juurde.»
«Kui Eesti Energia ei raatsi tööõnnetuses kannatanule autot soetada, peavad nad tema käsutusse andma auto koos juhiga, mis läheks neile kahtlemata veel kallimaks,» tõdes ka kutsehaigete liidu juhatuse liige Aleksander Nukka. Sotsiaalkindlustusamet teatab sisuliselt sama: võlaõigusseaduse kohaselt on tööandjal kohustus hüvitada lisakulutused, mis tööõnnetuse ohvril tekivad seoses tema puudega, sealhulgas proteesid, abivahendid ja sõidukulud. Auto liigitub sel juhul abivahendiks.
Eesti Energia kõneisik Henri Arras väitis, et aastate jooksul on firma Kirbitsale hüvitanud proteesid ja sanatooriumikulud. «Oleme hüvitanud proteeside soetamise ja remondi ning sanatooriumikulusid ja maksame kannatanule iga kuu hüvitist. Lisaks oleme varem hüvitanud ka sõiduauto soetamise kulusid, viimati 2014. aastal,» märkis Arras. «Kuid arvestades, et kohaliku omavalitsuse sotsiaalabiteenuste kättesaadavus on aastatega tõusnud ning auto soetamine ega remontimine ei kuulu tööandja kohustuste hulka, siis me edaspidi autoga seonduvaid väljaminekuid ei hüvita.»
Loe lugu täismahus Pealinnast.