Tervisenõu: kas muna on tõesti väärt supertoidu tiitlit? (1)

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Muna võib pidada supertoiduks.
Muna võib pidada supertoiduks. Foto: Ildi Papp/PantherMedia / Ildi Papp

Muna on siin-seal kiidetud kui supertoitu, ent sellele on tihtipeale ette heidetud ka kõrget kolesteroolisisaldust. Teeme selgeks, kuidas munaga siis lood on ning mitu muna maksab päevas süüa.

Vastab funktsionaalne toitumisnõustaja Külli Holsting.

Muna sisaldab hästi omastuvaid valke, rasvu, vitamiine ja mineraalaineid. Üks muna sisaldab keskmiselt kuus grammi valku ja üheksat asendamatut aminohapet. Muna on üks vähestest toiduainetest, mis sisaldab looduslikult D-vitamiini, küll ainult üks mikrogramm muna kohta.

Munas leidub rikkalikult järgmisi vitamiine ja mineraalaineid:

  • A-vitamiin;
  • E-vitamiin;
  • K-vitamiin;
  • B-grupi vitamiinid (B1, B2, B3, B6, B12);
  • Fosfor;
  • Raud;
  • Tsink.

Sõltuvalt kanasööda joodisisaldusest võib muna olla ka oluline joodiallikas. Muna seleenisisaldus sõltub kanasöödast, müügil on ka seleeniga rikastatud kanamunad. Seleen on oluline antioksüdant, mida meie pinnases napib ja seetõttu jõuab seda vähem ka meie toidulauale.

Külli Holsting.
Külli Holsting. Foto: Lääne-Tallinna keskhaigla

Muna on hea luteiini ja zeaksantiini (antioksüdantide) allikas, mida vajavad meie silmad. Kui mõtleme igapäevasele arvutikasutusele ja ekraanide taga veedetud ajale, siis vajame neid igapäevaselt. Need antioksüdandid kaitsevad meid ka vananemisest tingitud kollatähni ja kae tekke eest.

Munas on rikkalikult ka väävlit, mis on oluline juustele, küüntele, nahale. Väävel on oluline maksa funktsioonide tagamiseks, aga ka liigestele ja teistele sidekudedele elastsuse säilitamiseks. Muna sisaldab ligi 300 mikrogrammi koliini ehk B4-vitamiini, mida vajame rakkude funktsioneerimiseks, eriti aga närvirakkudele ja veresoonkonna tööks. Koliini peetakse hea mälu ning õpivõime tagajaks ja asendamatuks rasedate menüüs, sest see mõjutab loote aju arengut. Tunamullu avaldas Ameerika meditsiini assotsiatsioon (AMA) soovituse lisada rasedate vitamiinidesse kindlasti koliini, kuna tavatarbimisega 90 protsenti rasedatest ja ka tavaelanikkonnast seda toiduga kätte ei saanud.

Muna puhul tasub veel meeles pidada, et organism omastab poolkõva muna kiiremini kui kõvaks keedetud muna.

Munakollane on kolesteroolirikas ja tänu sellele sattunud põlu alla, kuid ärge unustage, et 75-80 protsenti kolesteroolist toodab meie keha ise ja ainult veerandi saame toiduga. Kolesterool hoiab aju ja närvisüsteemi tervist, on rakumembraani oluline koostisosa ning on seotud D-vitamiini sünteesiga. Kolesterooli kõrgenenud taset pole vaja karta, kui süüa taimset kiudainerikast toitu ja tagada toidus piisavalt letsitiini, mida leidub nii petis, keefiris, sojas kui ka munakollases endas.

Eesti toitumissoovituste kohaselt sobib süüa iga päev 0,5 portsjonit muna ja munatooteid, portsjoniks on siis 55 grammi keedetud või praetud muna, viis keedetud vutimuna või 50 grammi omletti. Seega oleks soovitus üks muna ülepäeviti, aga kuna valgurikaste toiduainete grupis saab teha endale sobivaid valikuid, siis kindlasti võiks muna eelistada (rasvasele) lihale ning süüa ka kala ja piimatooteid.

Toore munavalge (näiteks koogel-moogeli kujul) söömine suures koguses pole soovitatav, kuna see vähendab biotiini (B7) omastamist. Lisaks on oht nakatuda salmonelloosiga. Kuumtöödelduna on munakollane aga hea biotiini allikas. Seda tunneme juuste, küünte ja naha vitamiinina. Muna puhul tasub veel meeles pidada, et organism omastab poolkõva muna kiiremini kui kõvaks keedetud muna. Kes kardab, et pühade ajal munaga liialdamine viib kõhukinnisuseni, sel tuleb meeles pidada, et liikumine ja kiudainerikas taimetoit on parimad kõhukinnisuse vastased vahendid.

Kui süüa ära suisa karbitäis mune, siis tuleb teada, et ülemäärast valku meie organism ei talleta ega suuda kasutada ja see lihtsalt väljutatakse. Terve olemise eelduseks on ka toidu mitmekülgsus, sest valgurikka muna liigtarbimine ei jäta palju ruumi muule vajalikule toidule. Kõht on pikalt täis, aga isud maiustuste järele võivad ikka tekkida. Hea ja tasakaalustatud toitumise alustalaks on printsiip, et 80 protsenti toidust peaks olema taimne ja ainult 20 protsenti loomne. Ärge siis ka lihavõtetel unustage taimseid toite.

Artikkel avaldati esmakordselt 30.03.2018. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles