Südamearstid: erektsioonihäired on noortele meestele varajane hoiatus

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: panthermedia.net / Andriy Popov

PERHi südamearstid Margus Viigimaa ja Urmo Kiitam panevad südamele, et ka probleemid seksuaalelus võivad märku anda veresoonte nõrgenenud tervisest, mistõttu tuleks selliseid märke tõsiselt võtta.

Meeste puhul on raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega potentsiaalseks ohumärgiks, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras, rõhutavad südamearstid. Kõige sagedasem erektsioonihäire põhjus on kubemepiirkonna veresoonte funktsiooni langus, mis on enamasti põhjustatud algavast või juba väljakujunenud veresoonte lupjumisest. Seetõttu on südame-veresoonkonna haigustega (näiteks kõrge vererõhuga) meestel ka erektsiooniprobleemid sagedasemad.

Südamehaiguste ja erektsioonihäire seotus tähendab ka seda, et seksuaalse funktsiooni häireid märgates peaksid mehed mõtlema oma südame tervise peale. Eriti kehtib see 30.-40. eluaastates meeste puhul, kuna nooremas eas avalduv veresoonte funktsiooni langusest tingitud erektsioonihäire viitab ka suurenenud südame-veresoonkonna haiguse riskile. Uuringud on näidanud, et väljakujunenud südame pärgarterite lupjumisega meestest esinevad vähemalt pooltel ka erektsiooniprobleemid. Sealjuures tekib seksuaalse funktsiooni häire sageli enne seda, kui mehed hakkavad tundma pärgarterite ummistusele viitavaid sümptomeid, nagu koormustaluvuse järsku langust, pigistustunnet või valu rinnus.

Erektsioonihäire avaldumisest saati võib südamearterite verevoolu takistus areneda keskmiselt 2-5 aastaga. Seega annab õigeaegne probleemile tähelepanu pööramine meestele võimaluse pöörduda arsti vastuvõtule enne tõsise tervisehäda teket. Kui organismi märguandeid eirata, võib esimene märk südame-veresoonkonna haigusest olla infarktiga haiglasse sattumine, mis on juba eluohtlik seisund ning ennetuse jaoks on liiga hilja.

Regulaarne liikumine leevendab probleeme

Positiivse asjaoluna toovad kardioloogid välja, et regulaarsel liikumisel ja füüsilisel treeningul on lisaks südame-veresoonkonna haiguste ennetamisele ka võime osaliselt taastada veresoonte funktsiooni ning sealhulgas erektsioonihäire raskusastet leevendada. Mitmed uuringud kinnitavad, et algava või juba väljakujunenud veresoonte lupjumisega meestel parandab regulaarne treening nii üldist koormustaluvust kui ka seksuaalset funktsiooni.

Kõige märgatavam on liikumise positiivne toime just noorematel meestel, kellel on algavale seksuaalse funktsiooni häirele viitavad sümptomid. See teadmine on oluline motiveerija, et alustada oma tervisesse panustamist ning seeläbi ka oma seksuaaltervist parandada.

Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks ja tervisele hoidmiseks soovitatakse vähemalt 2,5-5 tundi mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust nädalas, jagatuna 4-5 korra peale. Seega on piisav 30 minutit liikumist viiel päeval nädalas, et anda panus oma südame ja veresoonte tervise parandamiseks. Sealjuures ei tähenda füüsiline aktiivsus vaid sporditreeninguid, sinna alla käivad ka näiteks trepist käimine, kiirkõnd, aiatööde tegemine. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.

Südamearstid soovivad kõigile mõnusalt veedetud aega tervisespordiga tegelemisel. Ilus kevadilm on hea aeg alustamiseks. Mõnus treening ja rahulolu liikumisest hoiavad südame tervena ja lisavad elurõõmu.

Aprill on südamekuu, mil tutvustatakse Eesti inimestele südamehaiguste riskitegureid, nende vältimist ja nendega toimetuleku võimalusi. Tänavu keskendub südamekuu meeste seksuaaltervise ja südame seostele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles