11-aastane Viimsi Keskkooli laps nakatus reisil leetritesse

Viimsi keskkool. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Terviseameti andmetel diagnoositi märtsis 11-aastasel Viimsi Keskkooli õpilasel leetrid. Lapse nakatumine leidis aset reisil Taisse, kust pere tuli tagasi märtsi alguses.

Terviseameti epidemioloogid on välja selgitanud, et laps haigestus 13. märtsil, mil tal tekkis palavik ja halb enesetunne.

«Haiguse esimesel päeval osales laps koolitundides. Kolm päeva hiljem läks pere haige lapsega perearsti vastuvõtule, kust nad saadeti koju ravi jätkama. Arst leetreid ei kahtlustanud, kuna lapsel sel ajal äratuntavat löövet veel ei olnud,» rääkis terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova.

Lööve tekkis ja levis kaks päeva hiljem üle keha. Alates 19. märtsist on laps koos emaga isoleeritud haiglasse. Mõned päevad hiljem haigestus leetritesse ka lapsevanem, kes oli lapsepõlves vaktsineeritud leetrite vastu ühe doosiga.

«Oleme selgitanud välja võimalikud lapsega kontaktis olnud inimesed ja andnud soovitusi enda või oma laste jälgimiseks,» selgitas Filippova terviseametipoolseid tegevusi.

Koolis 34 vaktsineerimata last

Haigestunud laps õpib Viimsi Keskkoolis, kus on kokku  34 vaktsineerimata last. Lapse klassis oli lisaks haigestunule veel 3 vaktsineerimata last, kelle vanemad on vaktsineerimistest keeldunud.

Kuna haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva, siis kestab jälgimisperiood koolis vähemalt kuni 4. aprillini.

«Keerulisemaks ülesandeks on selgitada välja kõik võimalikud kontaktsed, kes külastasid haigestunuga samal ajal Lasnamäe Tervisemaja ja seal asuvat Tallinna Munitsipaal Perearstikeskust,» tunnistas Irina Filippova.

«Seepärast palume kõikidel inimestel, kes külastasid 16. märtsil kella 9.30 kuni 13  nimetatud perearstikeskust, jälgida oma tervist eriti tähelepanelikult. Esimeste haigustunnuste tekkimisel tuleks võtta telefoni teel ühendust oma perearstiga ning anda teada, et neil võis olla kontakt leetrite haigega.»

Lisaks Viimsi kooli õpilasele ja tema vanemale on märtsikuus registreeritud veel kolmaski leetritesse haigestumine. Haigus toodi kaasa reisilt. Tegemist oli täiskasvanuga, kes oli vaktsineeritud lapsepõlves leetrite vastu ühe doosiga.

Leetrite haigusnähud

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale.

Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Nakkuse leviku piiramiseks on oluline hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtlikku perioodi jooksul.

Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid. Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga.

Leetritesse haigestumisest Euroopas

Euroopa nakkushaiguste ennetamise ja tõrjekeskuse (ECDC) andmetel on üksi selle aasta jaanuaris registreeritudEuroopa riikides  1073 leetrite haigusjuhtu. Kõige suuremat haigestumise tõusu on täheldatud Kreekas ja Prantsusmaal. 

01.01.2017 kuni 05.02.2018 on registreeritud Euroopa riikides 37 leetrite surmajuhtu: Rumeenias (26), Itaalias (4), Kreekas (2), Bulgaarias (1), Saksamaal (1), Portugalis (1), Prantsusmaal (1) ja Hispaanias (1). 

Mittevaktsineerimise riskid

Terviseameti nakkushaiguste ennetamise ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul tuleks kontrollida oma vaktsineerimise andmeid leetrite suhtes. Kui inimene teab, et ta on vaktsineeritud leetrite vastu kahe doosiga võin leetreid kunagi põdenud, siis on haigestumise risk väga madal. 

Kõrge haigestumise risk on neil, kes pole vaktsineeritud või on lapsepõlves saanud vaid ühe doosi. 

«Tuletame meelde, et lapsevanematel, kes on põhjusel või teisel oma lapse vaktsineerimisest keeldunud, peaksid lapse mis tahes haigestumise korral alati informeerima arsti sellest, et tema laps ei ole vaktsiinvälditavate haiguste vastu kaitstud.»

Riikliku immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse Eestis lapsi leetrite, punetiste ja mumpsi (liitvaktsiin MMR) vastu nende esimesel eluaastal, mis tähendab, et kõik alla aastased lapsed on leetritevastase kaitseta. Kordusvaktsineerimine tehakse laste 13. eluaastal.