/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/16/7691869t1h1998.jpg)
Kuigi kevadväsimust kui sellist ei diagnoosita, võib kevadise väsimustunde põhjuseks olla vitamiinipuudus, mis pärsib tavapärast tegutsemist ja energiat.
Mis on levinud kevadväsimuse põhjuseks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haapsalu perearsti Andri Meriloo sõnul on kõige klassikalisem kevadväsimuse põjus põhjamaades päikesevaegus ehk D-vitamiini puudus, kirjutab Lääne Elu. Meriloo sõnul jälgivad nad oma patsientidel D-vitamiini taset veres ja soovitavad vitamiini süüa mitte ainult talvel, vaid ka suvel, sest päikest meie laiuskraadil ülearu palju ei ole.
Samuti võib pikk pime aeg tekitada depressiivse seisundi, mis on teine kõige levinum kevadväsimuse põhjustaja. Meriloo hinnangul peaks see paranema iseenesest, kui ollakse päikesepaisteliste ilmadega piisavalt palju väljas.
Seda, kui paljudel kevadväsimust esineb, ei osanud Meriloo öelda, sest paljud oskavad end ise aidata ning igasuguse väsimustundega ei peagi arsti juurde pööruma. Ta lisas, et kui väsimustunne ületab ikka igasuguse piiri, tuleb ikkagi arsti juurde pöörduda ja leida lahendus.
Loe lugu täismahus Lääne Elust.