Väikse sünnitusosakonna hind – remontimata haigla ja vananenud seadmed

Põlva haigla Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Vananenud seadmed ja remontimata haigla – selline on väikse sünnitusosakonna ülalpidamise hind Põlva ja Valga haiglas. Ühe osakonna pidamine teiste arvelt tekitab pingeid ka haigla sees.

«Eelmise aasta (sünnitusosakonna-toim) miinus oli 64 000 eurot ja see on väga suur miinus, eriti arvestades seda, et meie käive on kaheksa miljonit,» rääkis Valga haigla juht Marek Seer. Seetõttu peab haigla kokku hoidma teiste teenuste arvelt.

«Ei saa teha vajalikku remonti, uuendada aparatuuri ja ma ei räägi siin mingitest fancy'dest seadmetest,» sõnas haiglajuht.

Haigekassa ostab haiglalt n-ö teenuseid ehk sünnitusi ja haigla kanda on ööpäevaringne püsikulu, et nimetatud personal oleks pidevalt valmis, sõltumata sellest, kas sünnitusi on või ei. Kui aga sünnitusi ei ole, siis ei saa haigla ka haigekassale arvet esitada.

Sünnitusosakonna sulgemisest on Seeri sõnul räägitud juba kümmekond aastat, aga tänane haigekassa juhtkond on selle julgemalt välja öelnud.

«Majanduslikus mõttes ei ole see teenus (sünnitus-toim) otstarbekas, aga ma olen ka öelnud, et majanduslikus mõttes ei saa tervishoius alati olla otstarbekaid lähenemisi,» sõnas Seer.

Haiglajuhi sõnul on haigekassale selgeks saanud, et tuleb üle vaadata väiksemate haiglate rahastamismudel, sest teatud teenused peavad olema kohapeal igal juhul tagatud.

Põlva haigla juhatuse esimehe Koit Jostovi sõnul maksis haigla sünnitusosakonnale peale mullu 23 000 eurot. «Kaudselt on see miinus palju suurem,» sõnas Jostov.

Haigla hoiab kokku remondi ja investeeringute pealt, nendeks Jostovi sõnul raha  enam ei jätku. Ühe osakonna suur miinus tekitab probleeme ka haigla sees.

«Meil ei ole osakondadele raha kätte antud, aga eks ta majasiseselt tekitab ikkagi hõõrumist,» tunnistas haiglajuht.

Jostovi sõnul on sünnitusosakonna sulgemine majanduslikult kindlasti põhjendatud. «Aga kui poliitiliselt lahendada see nii, et sünnitused jäävad, siis on vaja rahastamine ümber vaadata. Haiglale tuleks maksta valmisoleku tasu,» sõnas ta.

«Selleks, et garanteerida turvaline ja kvaliteetne teenus nii emale kui beebile, peab haigla tagama vähemalt nelja spetsialisti valvesoleku. Need on ämmaemand, naistearst, pediaater ja anestesioloog, aga lisaks peavad olema valmis abistama õed,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael.

Väikse maakonnahaigla ümber on sellise hulga oma valdkonna tippspetsialistide pideva valmisoleku hoidmine aina keerulisem. Lisaks aparatuurile ja ravimitele peab olema alati valmis operatsioonituba ja seda teenindav personal. Ühe valveringi töös hoidmine tööseadustikku ja kollektiivkokkuleppeid täites vähemalt viit inimest. «Erandlikke olukordi tuleb sünnitustel ette väga harva, ent selleks peab olema alati valmis, sest iga sünnitav ema ja laps peab saama kiire ja parima abi,» rõhutas ta.

 Pidevalt vähenev sünnitajate arv ei võimalda Taela sõnul kogu sünnitust assisteerivale meeskonnale piisavat tööd. «Nädalas paari-kolme sünnitaja vastuvõtuks terve mehitatud osakonna pideva valmisoleku tagamine ei ole lihtsalt võimalik,» sõnas kliinikumi esindaja.

 Tavasünnituse komplekshind on 738 eurot, sellele lisanduvad vastsündinu uuringud (kuulmise sõeluuring 19,59 ja fenüülketonuuria ja hüpotüreoosi uuring 26,35) ning sünnitusabi voodipäevad (127 eur/voodipäev, haigekassa tasub selle koodiga kuni 4 voodipäeva), seega, keskmiselt kujuneb tavasünnituse hinnaks ca 1100–1200 eurot.

Haigla kanda on ööpäevaringne püsikulu, et nimetatud personal oleks pidevalt valmis, sõltumata sellest, kas sünnitusi on või ei.

«Kui sünnitusi ei ole, siis ei saa ju haigla osutada sünnitusabi teenust ja järelikult ei ole võimalik ka esitada selle eest haigekassale arvet. Järelikult ei saa haigekassa haiglale teenuse eest ka tasu maksta,» selgitas Tael.

Kuid arstid on tööl, õed on tööl, haiglas aparatuur amortiseerub ja vajab uuendamist, ravimid, arstid-õed peavad end koolitama jne. «Kokkuvõtvalt – see kõik tulebki teiste teenuste arvelt,» lisas ta.

Põlva Haiglas toimus eelmisel aastal 234 sünnitust ja Valga Haiglas 136 sünnitust. Samas tellis haigekassa möödunud aastal Põlva Haiglalt sünnitusteenust 256 307 euro ulatuses ning Valga Haiglalt 149 392 euro eest.

Kahe haigla sünnitusosakondi peeti ülal nende haiglate teiste osakondade arvelt, nii rahastati Valga haiglas sünnitusabi teenuse osutamist mullu pea 120 000 euroga justnimelt teiste teenuste arvelt, Põlva haiglas vastavalt ca 23 000 euroga.

Sünnitusosakonna sulgemise järel  on kliinikum lubanud jätta selleks eraldatud raha haiglatele teiste teenuste osutamiseks, Põlva Haigla puhul on see summa  225 950 eurot aastas ning Valga Haigla puhul 148 712 eurost aastas.

 Valga ja Põlva haiglas töötab 18 ämmaemandat, kellest 6 töötavad ka kliinikumis ning 14 naistearsti, kellest 11 töötavad enam kui ühe tööandja juures (sh ka kliinikumis).