Mis juhtub kehaga, kui kannatad vedelikupuuduse käes?

Veejoomist ei tohi unustada.

FOTO: Erik Reis/PantherMedia / Erik Reis

Suurem osa inimesi ei joo piisavalt vett, sest väidetakse, et selleks pole aega, ei tule meelde või vesi lihtsalt ei maitse. Küll aga võib vähene veejoomine tekitada nii mõnegi muutuse tervises. 

Igaüks teab, et inimene suudab veeta elada kuni kolm päeva, ent ainuüksi veepuuduse tekkega kaasnevad nii mõnedki muud tervisehädad. Portaal the List avaldab, mis hakkab juhtuma vedelikupuuduses kehaga.

Ajutine kaalukaotus. Me higistame nii trennist, ärevusest kui ka palavusest tingitult. Kui me väljahigistatud vedelikku uuega ei asenda, võid kaalul märgata ajutiselt madalamat numbrit. See võib dieedipidajaid küll rõõmustada, ent selleks on vara. Vedelikupuudusest tulnud kaalukaotus ei ole kindlasti ohutu «dieedinipp» ning kui hakkad jälle tublisti vett jooma, tuleb kaalgi selle arvelt tagasi.

Keha ei suuda oma temperatuuri kontrollida. Higistamine tundub küll vastik, ent see on lihtsalt keha viis oma temperatuuri kontrolli all hoida ning naha kaudu ebavajalikke aineid (toksiine) väljutada. Kui sa oled vedelikupuuduses ega saa higistada, ei suuda keha ka end maha jahutada. Siis võib aga tõusta kehasisene temperatuur, mis tekitab juba omakorda mitmete haiguste ohu.

Nahk muutub kuivaks ja tuhmiks. Vedelikupuuduses keha peab vastu võtma raskeid otsuseid, näiteks seadma naha niiskusetootmise ajutiselt madalama prioriteediga ülesandeks, et panustada oma jõud siseorganite töö tagamisele. Kui inimene kannatab veepuuduse all, võtab keha vedelikke ka nahakudedest, et säilitada veres õige vedelikutase. Seepärast võibki tunduda nahk kuiv ja vähem elastne.

Suu ja kurk hakkavad kuivama. See on ilmselt esimene ja peamine märk, et pead kohe veepudeli välja otsima. Suukuivus tähendab, et keha vedelikutase on nii madal, et süljenäärmed ei suuda enam isegi sülge toota, ent ometi on seegi vajalik suu tervise tagamiseks.

Hingeõhk hakkab haisema. Kuigi suuhügieeni peamised komponendid on regulaarne hambapesu ja hambaniidi kasutamine, ei saa ära unustada ka veejoomist. Nimelt võib vedelikupuudus ja raskendatud süljetootmine viia selleni, et suu muutub meeldivaks elukeskkonnaks senisest rohkematele bakteritele. Nemad on süüdi ka halva hingeõhu tekkimises ning kogu selles ebameeldivas tundes, mida suulehk inimesele põhjustab.

Urineerimisvajadus väheneb. See, et vedelikupuudust kannatades on meil harvemini vaja tualetti külastada, ei peaks tulema üllatusena. Huvitaval kombel saab aga ka uriini värvist välja lugeda, kas peaksid tegelikult rohkem vett jooma. Mida tumekollasem on uriin, seda suurem on ka keha vedelikunappus. Lisaks mida harvemini urineerid, seda vähem väljutad kehast ka toksiine, mis pole kunagi hea näitaja.

Võid minestada. Kui kannatad raske vedelikupuuduse all, võib ühes sellega madalale langeda ka vererõhk. Kui see juhtub, tähendab see ka seda, et ajusse ei pääse piisavalt hapnikurikast verd, mis võibki viia teadvusekaotuseni.

Tagasi üles