Kilpnäärmeprobleem võib kulgeda ka nähtavate märkideta

Kilpnäärme tööd ei märka inimene enamasti niikaua, kuni sellega probleeme tekib.

FOTO: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Kilpnäärme üle- ja alatalitlust diagnoositakse tihedamini nooremas eas, kuid seda võib esineda igas vanuses inimestel. Endokrinoloogi sõnul on mõned riskifaktorid stress, emotsionaalne ja füüsiline pinge, lisaks kilpnäärme haiguse esinemine lähisugulastel. 

Endokrinoloog Ülle Jakovlev

FOTO: Ida-Tallinna keskhaigla

Kõige levinumad kilpnäärme haigused on ületalitus ehk Graves’i haigus, alatalitus ja sõlmeline kilpnäärme haigus, viimane on enamasti eakate haigus. Kilpnäärme üle- ja alatalitlus on autoimmuunsed protsessid, mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada, sõnas Ida-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog Ülle Jakovlev.

Kilpnäärme ületalitlus tekib siis, kui organism toodab verre liiga palju kilpnäärmehormooni. Selle mõjul kiireneb ainevahetus, kiireneb pulss ja südame löögisagedus, tekib närvilisus, värin kätes või ka kogu kehas, vahel ka kaalu langus. «Nendel patsientidel võib olla suur söögiisu, nad võivad tihti süüa palju, ilma et võtaks kaalus juurde,» rääkis Jakovlev. Kilpnäärme haigusest võibki seetõttu märku anda ka äkiline kaalulangus. Siiski ei esine need sümptomid kõigil ja haigus võib ka ilma igasuguste nähtavate märkideta kulgeda. Mõnel juhul on kilpnäärme ületalitus avastatud tänu pulsikellale, mis pidevat südamekloppimist näitas – patsient märkas, et ka õhtul voodis enne uinumist südametöö ei rahunenud ja pöördus perearstile.

Ebanormaalselt kiire ainevahetus võib põhjustada ka kroonilist kõhulahtisust, mõnel juhul muutusi silmades, näiteks ühe silma märgatavat erinemist teisest või punnsilmsust. «Sünnitusjärgselt võib naistel tekkida ajutist kilpnäärme ületalitust, sest keha kohaneb immuunsüsteemi muutustega. See möödub iseenesest,» rääkis endokrinoloog.

Kilpnäärme ületalitlust on enamjaolt võimalik suukaudse raviga mõjutada. Ravimeid võttes taastub normaalne ainevahetus aegamisi, keha ei kuluta enam energiat südamepekslemise, käte värina ja liigse higistamise peale.  Ületalitlust on võimalik ravida ka muul moel juhul kui tablettravi ei toimi, näiteks radioaktiivse joodi või raskematel juhtudel operatsiooniga. 

Kilpnäärme alatalitlus on vastupidine protsess, kus kilpnäärme töö jääb aeglasemaks.Kõige sagedamini on alatalitluse põhjuseks krooniline põletik, mille tekitavad immuunsüsteemi poolt produtseeritavad antikehad, mis segavad normaalset kilpnäärme hormooni sünteesi ja vabastamist verre. «Alatalitlust on lihtne ravida ja selleks on efektiivne ravim (asendame organismis puuduva hormooni), mis võimaldab täiesti normaalset elu elada, » rääkis Jakovlev. Tema sõnul avastatakse alatalitlus enamasti enne tõsiste sümptomite tekkimist.

Selliseid patsiente näeb arsti sõnul viimasel ajal vähe, kellel oleks kaugelearenenud kilpnäärme alatalitluse klassikalised sümptomid: kollakas nahk, turseline nägu, keele paksenemine, mälu häired ja dementsusele sarnanevad sümptomid. «Inimene muutub aeglaseks, ei suuda enam korralikult sõnu hääldada, sest terve suu tundub keelt täis olevat. Tema seisund sarnaneb dementsusele kuni selleni, et diagnoosimata ja ravimata patsient võib jääda voodihaigeks,» rääkis Jakovlev.

Kilpnäärme funktsiooni määravat testi (TSH) saab teha perearsti juures. «Erandkorras peaks perearst selle testi tegema, kui märkab, et patsiendil on kilpnäärme funktsiooni häirele iseloomulikud sümptomid,» sõnas arst. Kilpnäärme alatalitluse raviga saavad perearstid ise hästi hakkama, kuid ületalitlusega patsient saadetakse tavaliselt edasi endokrinoloogi konsultatsioonile.

Varjatud kilpnäärme probleemidest (subkliinline alatalitlus) võib anda märku ka viljatus. Sellisel juhul on takistatud munaraku küpsemine. «Neid naisi on kerge aidata suukaudse kilpnäärme hormooni manustamisega – taastub normaalne kilpnäärme funktsioon, munaraku valmimise protsess normaliseerub ja naine saavutab soovitud raseduse,» sõnas arst.

Loe ka neid

Tagasi üles