9 meditsiinilist põhjust, miks alatasa külmetad

Külm pole ainult välistemperatuuri tõttu. Foto: Shutterstock

Leidub terve hulk inimesi, kes pidevalt kurdavad, et neil on külm, olgu väljas suvi või talv. Enamasti on selle taga kindel põhjus, miks on osa inimesi külma suhtes nii tundlik.

Portaal Reader’s Digest avaldab põhjused, mis enamasti peituvad sagedase külmatunde taga.

Sul on rauavaegus. Kui käed-jalad tihti külmetavad, võib süüdi olla madal rauatase või isegi sellest tekkinud aneemia. Nimelt vajavad punased verelibled rauda, selleks et veres hapnikku transportida, mistõttu võibki rauavaegus vereringet kahjustada. Seda ilmestab eriti külmatunne kätes ja jalgades, sest keha on tark ja teab, et tähtsam on enne tagada vereringe elutähtsates organites (süda, aju jm), mistõttu võivadki käed-jalad jääda tagaplaanile. Piisava rauataseme aitab tagada liha ja roheliste (leht)köögiviljade söömine, eriti hea on neid tarbida koos C-vitamiini allikatega, mis aitavad raual paremini imenduda.

Sul on B12-vitamiini vaegus. Aneemiani võib viia ka selle olulise vitamiini nappus,  selle tagajärg on samuti külmatunne, tuimus jäsemetes ja energiapuudus. B12-vitamiini leidub munas, jogurtis, maitsepärmis, juustus jm.

Sul on kilpnäärmehaigus. Kui keha ei suuda toota piisavalt kilpnäärmehormoone, et ainevahetust reguleerida, võid samuti kogeda pidevat külmatunnet. Kui esinevad ka muud kilpäärmehaigustega kaasnevad sümptomid (juuste väljalangemine, regulaarne kõhukinnisus, pidev väsimus), tuleks konsulteerida meedikuga.

Sa oled alakaaluline. Alakaalus inimene võib tihti külmetada kahel põhjusel. Esiteks töötab rasv soojushoidjana, mis tähendab, et mida vähem rasvkudet, seda kehvemini hoiab keha sooja. Lisaks kui sööd liiga vähe, aeglustub su ainevahetus ja kehal on vähem energiat enese soojendamiseks. Ka siinkohal saab keha aru, et talle ei anta palju energiat ning seepärast kasutab seda võimalikult säästlikult.

Sa magad kehvasti. Ainevahetusele võib põntsu panna ka krooniline väsimus, mis tekitab samuti pidevat külmatunnet. Lisaks kõigub kehatemperatuur öösiti ja keha harjub selliste muutuste tsükliga – kui oled kaua üleval, võib seepärast kehatemperatuur langeda samamoodi nagu see juhtuks magades.

Sa oled vedelikupuuduses. Kui keha ei saa piisavalt vedelikke, ei saa ka vereringe täieliku efektiivsusega toimida. Vesi aitab kehas ka sooja hoida, mistõttu jätab vedelikupuudus inimese sellestki toimest ilma. Päevas tuleb tarbida vähemalt liiter puhast vett, ideaalis rohkemgi ja vastavalt oma kehakaalule ning füüsilisele aktiivsusele.

Sa ei söö piisavalt rasvu. Tervislikud rasvad tekitavad küllastustunde ning aitavad seeläbi ka sooja säilitada. Seega pole mõtet asendada tervislikke rasvaallikaid (avokaado, pähklid, seemned, õlid, kala) ainuüksi toitudega, millel on pigem jahutav toime (puu- ja köögiviljad, mahlad jm). Tuleb meeles pidada, et kõiki toiduainegruppe tuleb tarbida mõistlikus koguses.

Sul on kehv vereringe. Kui külmatunnet kätes-jalgades ei saa seostada mingi konkreetse haiguse või vitamiinipuudusega, võib ka lihtsalt olla, et sul ongi kehv vereringe. Sel puhul tuleks olla füüsiliselt võimalikult aktiivne, et lihaseid soojendada ja vereringet kiirendada, abi võib olla ka nõelravist, et vereringet jäsemetes parandada.

Sa oled naine. Uuringud on tuvastanud seoseid, et naistel on raskem sooja hoida kui meestel. Näiteks Utah’ ülikooli uuringus tehti kindlaks, et kuigi naise kehatemperatuur on keskmiselt 0,2 kraadi kõrgem kui meestel, on naiste käte temperatuur meeste omast umbes 1,5 kraadi madalam. See pole väga suur erinevus, ent võib selgitada seda, miks naised sagedamini külmetavad kui mehed.