Teadus seletab: mis juhtub, kui nakatud korraga mitmesse viirusesse?

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe viiruse põdemine ei anna enamasti teise eest immuunsust.
Ühe viiruse põdemine ei anna enamasti teise eest immuunsust. Foto: Craig Robinson/PantherMedia / Craig Robinson

Kuigi saad korraga nakatuda mitmesse viirusesse, ei tunne sa tõenäoliselt ennast seetõttu halvemini. Küll aga võid haige olla oodatust kauem.

Kahte viirusnakkust samal ajal põdeda on võimalik, kirjutab New York Times. Nähtuse nimi on koinfektsioon ning see juhtub, kui kaks pisikut, sel juhul viirust, põhjustavad põletiku samal ajal.

Levinud ülemiste hingamisteede viirusnakkusi ehk rahvakeeli külmetushaigusi põhjustab rohkem kui 100 erinevat viirust. Kuna üks viirus ei anna enamasti teise vastu immuunsust, ei olegi väga ebatavaline korraga kahte viirust saada.

Kõik sõltub viirusest

Parimad andmed koinfetsiooni kohta pärinevad uuringutest, kus vaadeldakse tõsisemaid viirusi, nagu HIV ja hepatiit. Uuringud näitavad, et koinfektsioon võib haiguse kulgu kas raskendada, kergendada või ei ole sellel haiguse põdemisele mingit mõju. Kõik sõltub sellest, milliste viirustega tegu on.

HIV puhul on koinfektsioon kahe viiruse põhitüübi HIV 1- ja HIV 2-ga kasulik, sest see aeglustab haiguse süvenemist. Koinfektsioon HIV ja C-hepatiidi viirusnakkusega jällegi muudab haiguse kulgu raskemaks. 

Gripiviirused korraga ei taba

Gripiviiruste puhul, mis põhjustavad hingamisteede põletikke, on koinfektsioon vähetõenäoline. Gripiviiruse kahe põhitüve A- ja B-tüvega koinfektsioon esineb vähem kui kahel protsendil juhtudest ja see ei ole eriti tervenemisele mõju avaldanud.

Tavaliste viirusnakkuste koinfektsiooni on olnud raske uurida, sest viirusnakkusi põhjustavad lihtsalt nii paljud eri viirused. Viimastel aastatel on molekulaargeneetika võimaldanud teadlastel uurida rinoviirust, mis on kõige tüüpilisem n-ö külmetuse ehk ülemiste hingamisteede viirusnakkuse põhjustaja.

Korraga nakatumine on levinud

2009. aastal õnnestus teadlastel järjestada kogu geneetiline materjal 99 tuntud rinoviiruse tüübist. Leiti, et koinfektsioon eri tüvede vahel on tavaline. Samuti avastasid nad, et koinfektsioon oli viiruste jaoks soodne võimalus muteeruda uuteks tüvedeks.

On olemas testid, millega saab paljude viiruste tüvesid kindlaks määrata. 2013. aastal kasutasid arstid neid teste 225 lasteaialapse peal. Peaaegu pooled neist olid haigestumisel nakatunud korraga mitme viirusega. Nad ei paistnud haigemad kui lapsed, kes olid nakatunud vaid ühe viirusega. Küll aga kestis nende haigus kauem. Need leiud kinnitas hiljuti süstemaatiline ülevaateuuring, mis võttis kokku kõik tehtud uuringud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles