Hiljuti käivitunud Eesti Geenivaramu projekt, millega kogutakse 100 000 eestimaalase geeniproovid, on tekitanud huvi välismeedias.
Eesti geeniprojekt püüab ka välismeedias tähelepanu (1)
3. aprill 2018, 19:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geeniproovide kogumisest kirjutanud väljaanne Gizmodo kiidab Eesti digiuuendustega kaasaminekut ning kirjeldab projekti eesmärke ja tegevusi. Väljaandes kiidetase praegust biopanka ning tuuakse välja, et Eesti kaugem eesmärk on koguda kokku kõigi kodanike geneetilised andmed.
Teadusajakirja New Scientist tasulises loos räägitakse projektist kui esimesest riiklikult toetatud personaalse geneetilise informatsiooni teenusest. Samas tuuakse ajakirjas välja ka projekti võimalik pahupool – see võib tekitada tarbetuid hirme ja ärevust inimestes, kes teavad, et neil on mõne haiguse suhtes suurem risk. Artiklit refereerib ka Daily News, kus on võimalik loo sisuga tasuta tutvuda.
Futurism kirjutab, et Eestis võib geenitestide tegemine olla varsti sama loomulik kui vererõhu olemasolu, kuna riik on algatanud projekti, millega üritatakse alandada inimeste haigestumise riski DNA uurimise abil. Tuuakse välja, et kui see projekt õnnestub, võivad ka teised riikliku tervishoiusüsteemiga riigid sellest eeskuju võtta.
Projektist on kirjutanud näiteks veel HIMSS Europe ja 150sec.com.
Projekti eesmärk on sel aastal koguda kuni 100 000 inimese geeniproovid ja koostada nende põhjal individuaalsed geenikaardid geeniandmete edaspidiseks sidumiseks tervise infosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot.
Selleks, et geenidoonoriks saada, inimene ise midagi tasuma ei pea, ent riik teeb geenidoonorlusse üsna arvestatava investeeringu. Milani sõnul on geenidoonorluse projekti eelarve 50 eurot geenidoonori kohta. Neli eurot kulub vereproovi võtmisele ja saatmisele ning 45 eurot DNA eraldamisele, genotüpiseerimisele ja analüüsile.
Kokku maksab 100 000 inimese geenikaardi koostamine viis miljonit eurot. Lisaks on projekti juhtimiseks ja kommunikatsiooniks eraldatud Tervise Arengu Instituudile 100 000 eurot.