Inimesed teevad HIV-testi kaks korda rohkem kui 10 aastat tagasi

Eestis korraldatavad HIV kiirtestimised on ennekõike suunatud täiskasvanutele. Foto: Liis Treimann

Alates 2000. aastast on Eestis HIV-testimine kahekordistunud - mullu uuriti HIV-nakkuse suhtes ligi 164 000 inimest, mis annab alust arvata, et suur osa uusi juhte avastatakse üsna kiirelt, kirjutab Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel kirjutab Terviseinfo blogis.

Mullu diagnoositi Eestis terviseameti andmetel 219 uut HIVi juhtu. 100 000 elaniku kohta on see 17 juhtu, samas ELi keskmine oli aasta varem vaid kuus uut juhtu 100 000 elaniku kohta. Idanaabritest oli kõrgeim uute juhtude arv Ukrainas – 34 juhtu 100 000 elaniku kohta.

HIV levib jätkuvalt peamiselt Tallinnas ja Ida-Virumaal. Nii avastati 2017. aastal 43 protsenti uutest juhtudest Tallinnas (94) ja 37 protsenti Ida-Virumaal (81). Kõige enam HIVi juhte ühe linna piires on diagnoositud Narvas, kus aastatel 2000–2017 avastati neid 2402, mis on veerand kõigist sel perioodil avastatud HIVi nakatunutest Eestis. 

Uutest juhtudest kolmandik avastati naiste seas. Naiste osakaal on aastatega mõnevõrra tõusnud – sajandi alguses oli see viiendik. Sajandi alguses diagnoositi üle 80 protsendi uutest juhtudest 15–29-aastaste seas, samas eelmisel aastal oli neid uute juhtude seas vaid veerand. Nakatunute keskmine vanus on aasta-aastalt veidi tõusnud ja oli eelmisel aastal 38.

30-aastaste ja vanemate osakaal uute HIVi juhtude seas on suurenenud nii meeste kui naiste puhul, samas absoluutarvud olid vahemikus 2006–2017 suhteliselt stabiilsed. See tähendab, et osakaalu tõus on tingitud uute juhtude arvu langusest noorte seas. See on väga positiivne. Näiteks 10–14-aastaste seas ei avastatud mullu ühtki uut juhtu ja 15–19-aastaste seas vaid kaks. Võrdluseks võib tuua 2001. aasta, mil neid diagnoositi noortel vastavalt 31 ja 560 juhtu.

Mullused andmed HIVi levikuteede kohta on esialgsed ja on olemas vaid 45 protsendi uute juhtude kohta, seetõttu võivad need veel täpsustuda. Narkootikume süstivaid inimesi oli uute juhtude seas kuus protsenti, see on aastatel 2010–2016 kõikunud vahemikus 12–23 protsenti. Heteroseksuaalsel teel nakatunute osakaal on samal perioodil kahekordistunud, olles mullu kolmandik.

Homoseksuaalsel teel nakatunuid oli 2014. aastani vaid ühe protsendi ringis, kuid aastatel 2015–2017 vahemikus 4–7 protsenti. Kolme aasta andmete põhjal on raske hinnata, kas tegemist on paranenud teavitamisega või sagenenud nakatumisega. Ohumärk on see igal juhul, sest EL-s on homoseksuaalne nakkuse levikutee peamine (40 protsenti) ja mitmetes riikides pigem sageneb.

Uued HIVi juhud soo lõikes ja naiste osakaal (%), 2000–2017. Foto: TAI/Terviseamet