Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/05/7753867t1he41e.jpg)
25-aastane inglanna Sophie Willis põeb haigust, mille puhul reageerivad vererakud teatud toitudele ja ühenditele nii, et see võib lõppeda anafülaktilise šokiga. Ta ei saa süüa toite, mis sisaldavad liha, kala, pärmi, piima ja säilitusaineid ning tema väitel tekitavad allergilisi reaktsioone isegi päike ja müra.
Sophie Willis elas aktiivset elustiili, jooksis poolmaratone ning armastas sõpradega väljas söömas käia, kirjutab DailyMail. Seda aga kuni 2014. aastani, mil tal algasid haigushood. Järgneva kahe aasta jooksul puutus ta kokku rohkem kui 30 arstiga, kes üritasid reaktsioonide põhjust leida, ent tulutult. Pikka aega kahtlustati, et naisel on puukborrelioos, sest tal olid ka krambid. Viimaks leiti, et naisel on nii sidekoekiudude haigus, mis teeb naha ülielastseks, kui ka posturaalse tahhükardia sündroom, mis mõjutab südant. Viimane on omane muuhulgas inimestele, kes põevad mastotsütoosi ja selle diagnoosi ta saigi.
Mastotsütoos on haruldne haigus, mille puhul levivad histamiini tootvad vere nuumrakud kehas liiga kiiresti ning toimub liigne histamiini tootmine. Just histamiiniliig vallandabki kehas põletikulisi reaktsioone. Haigus tabab keskmiselt üht inimest 150 000-st, esmalt avaldub see lööbena, järgneb paistetus, teadvusekaotus ning raskemal juhul anafülaktiline šokk. «Kui söön teatud toite, reageerivad nuumrakud mu kehas ning see koos mu kahe teise sündroomiga viibki minestamiseni,» lisas naine.
Ta meenutas üht olukorda enne diagnoosi saamist, kui ta oli üksi poodlemas ning kukkus kokku. «Ma ei saanud appigi karjuda, sest haigusele on omane ka meeltesegadus, mil ma ei saa hästi rääkida ega mõeldagi. Pärast seda vältisin üksinda kusagil käimist,» rääkis ta.
Willis võtab nüüd igapäevaselt 60 tabletti, et haigusega võidelda. «Ma ei saa süüa midagi peale köögiviljade ja riisi. Kui söön midagi muud, siis tekib allergiline reaktsioon ja ma minestan,» nentis ta. Enne haiguse diagnoosimist esines tal allergilisi reaktsioone isegi kuni seitse korda päevas – kurk ja nägu paistetasid üles ning naine kaotas teadvuse.
Naise sõnul võib ka päikesekiirgus vallandada kogu kehal lööbe ning vali müra nagu näiteks äike tekitab tal migreeni. «Ma ei saa võtta kuuma duši, sest seegi võib allergiahoo tekitada,» tõdes ta. Seisund on ka üsna muutlik, sest vahel ei tee päikese käes olemine talle midagi, järgmisel päeval ei kannata aga õue minnagi.
Raske on toime tulla ka toitumisega, eriti väljas söömisega. Willis on seltskonnas ainuke, kes saab restoranis tellida vaid köögiviljataldriku. «Mõeldakse, et olen pirtsakas, kuid ma ei saa midagi teha. Armastasin samuti juustu, maasikaid, šokolaadi ja pagaritooteid ning igatsen neid toite väga,» sõnas ta. Naine ei saa ka tööl käia, rääkimata pikematest koosviibimistest sõpradega, sest vähene toit ning väsitav haigus kurnavad teda väga.
Naine saab praegu tuge mitmest heategevusorganisatsioonist, sealhulgas mastotsütoosi ühingust. Selle asutajaliige Gawain Paling rääkis, et tihtipeale võib haiguse põdejatel olla raskusi turvalisest kodukeskkonnast välja saamisega, sest neil tekib reaktsioon terve hulga asjade vastu ning see raskendab vägagi nende toimetulekut. «Sügelus, põletik, iiveldus, kõhulahtisus – need on vaid osa paljudest sümptomitest. Mõnel inimesel tekib anafülaktiline šokk, mille puhul ei saa nad hingata, nende vererõhk kukub madalale ning nad kaotavad teadvuse.»