Hambaarst peab suutma nii proteeside kui ka hambakrooni ohutust tõendada vajaliku kinnituskirjaga, sest kui need nõuetele ei vasta ning patsiendil tekib probleeme, jääb vastutus arstile.
Amet: küsige hambaarstilt proteeside ohutust tõendavat kinnituskirja
Terviseamet tuvastas koos Eesti hambaarstide liiduga, et ligi kaks kolmandikku Eesti hambalaboritest ning nende toodetavad tellimusmeditsiiniseadmed ei ole kantud riiklikku meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse, mistõttu ei ole võimalik tagada ka nende ohutust.
Amet ja hambaarstide liit uurisid kokku 112 hambalaborit Eestis. Terviseameti peadirektori asetäitja järelevalve alal Marko Sillar selgitas, et andmekogusse kandmata seadmed tuvastatakse reeglina ohuennetuse või kaebuse põhjal alustatud järelevalvemenetluse käigus. Kui paigaldatud on nõutele mittevastav hambaprotees või kroon ja inimesel on sellest tekkinud komplikatsioonid, vastutab selle eest täielikult hambaarst. Seega on patsiendil õigus nõuda arstilt tekitatud kahju hüvitamist.
«Võimalike vaidluste vältimiseks ja parima ravikvaliteedi tagamiseks tuleks hambaarstilt küsida proteeside tootja kinnituskirja, millega tootja kinnitab toote ohutust ja võtab toote eest ka vastutuse,» ütles Sillar. Kinnistuskirja vormiga on võimalik tutvuda siin.
Selleks, et toodetav hambaprotees või kroon vastaks nõuetele, tuleb hambalaboril ametit seadme turule laskmisest vähemalt kümme päeva ette teavitada ning seade vastavasse andmekogusse kanda.
Riik hüvitab patsiendile kolme aasta jooksul proteeside maksumusest 260 eurot. Alates 1. jaanuarist 2018 ei pea enam proteesihüvitise saamiseks avaldust tagantjärele esitama, kogu arveldus toimub otse haigekassa ning nendega lepingu sõlminud hambaarsti vahel ning soodustus arvestatakse raviarvelt maha hambaarsti juures maksmisel. Hüvitist saab rakendada ainult tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste ja nende piirhindade alusel.