Uuring: tervetel inimestel ei peatu uute ajurakkude tekkimine ka vananedes

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid hipokampust, mis vastutab näiteks mälu eest.
Teadlased uurisid hipokampust, mis vastutab näiteks mälu eest. Foto: Sebastian Kaulitzki/PantherMedia / Sebastian Kaulitzki

Vastupidiselt varasemale arvamusele, et ajurakkude tootmine lõppeb inimestel täiskasvanueas, leidis uus uuring, et uusi neuroneid tekib elu jooksul kogu aeg juurde.

Ajakirjas Cell Stem Cell eelmisel nädalal avaldatud uuring vaatles surnud inimeste ajurakke. Võrreldi 14–79-aastaste inimeste ajusid ning uuriti, kuidas vananemine neuronite tootmist mõjutab, vahendab US News

Varasemad uuringud on näidanud, et neuronite produktsioon väheneb hiirtel ja primaatidel vanusega. Sellist uuringut ei ole aga inimestega kunagi tehtud. Columbia ülikooli teadlased tahtsid teada, kas neurogenees ehk uute neuronite kasv ja areng jätkub vananevatel inimestel, kel ei ole ühtegi aju mõjutavat haigust ega vigastust. Ükski varasem uuring pole vaadanud neurogeneesi inimestel, kel ei olnud surma hetkeks neuropsühhiaatrilist haigust või kellele polnud tehtud psühhiaatrilist ravi.

Kõik hiirtega tehtud uuringud näitasid, et neuronite tekkimine vähenes pärast keskiga. Inimestel on palju keerukam õppimisvõime ja emotsionaalne reageering kui närilistel. Mõlemad tegurid võivad neurogeneesi mõjutada.  

Uurijate meeskond vaatles katsealuste aju, tüvirakke, ebaküpseid neuroneid, mis polnud täielikult arenenud, uusi neuroneid ja veel arenevaid neuroneid. Teadlased keskendusid hipokampusele, mis vastutab ajus mälu ja emotsionaalse vastuse, näiteks stressi eest.

Leiti, et vanusest sõltumata arenes ajus sarnane arv neuroneid. Vanemad inimesed, kelle kognitiivsed võimed ei olnud kahjustunud või neil ei olnud psühhiaatrilist haigust, olid säilitanud oma neurogeneesi.

Uurijad arvavad, et need tulemused võivad aidata arstidel ja uurijatel mõista, mis läheb valesti, kui inimestel tekib mälukaotus, dementsus või emotsionaalsed probleemid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles