Noored, tõtake appi! Veredoonorite arv püsib languses

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Veredoonor.

FOTO: Lauri Kulpsoo

Veredoonorite arv vähenes mullu 4,3 protsenti, kuna noori doonoreid oli vähem. Selle tulemusel jääb väiksemaks ka patsientide hulk, keda doonorverega aidata saaks.

18–24-aastaseid doonorite arv vähenes aastaga 16 protsenti ja 25–44-aastaste arv neli protsenti, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskest statistikast. Seevastu kasvas doonorlus pisut vanemates vanuserühmades, üle 45-aastaseid doonoreid oli aastaga kaks protsenti enam.

Kuna noorte osa rahvastikus on viimasel ajal kahanenud, siis ka uusi potentsiaalseid doonoreid on selle võrra vähem. Näiteks 2007.–2016. aastail oli rahvastikus noori vanuses 20–24 iga aastaga keskmiselt 3,5 protsenti ja vanuses 15–19 aastat viis protsenti vähem.

Eelmisel aastal loovutasid 31 734 doonorit 55 057 korral verd. Esmakordselt loovutas mullu verd 5084 inimest. Veredoonorite seas oli 694 afereesi doonorit, kes loovutasid 3447 doosi teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt viis afereesiprotseduuri. Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi.

Kuna vereülekannet vajavale patsiendile on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski. Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 6,3 protsenti, aasta varem oli see 5,6 protsenti.

Eestis on neli verekeskust (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel), aga doonoripäevi korraldatakse eri paigus. Möödunud aastal moodustasid verekeskuste väljasõitudelt kogutud veredoosid 42 protsenti kõigist vereloovutustest. 

Kogu doonorveri läbib testimise, kus uuritakse enamlevinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Mullu leiti kogutud doonorveres 45 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit (2016. aastal 51), nende seas esines enim C-hepatiiti, mida oli 24 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse.

Vereülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku 16 076 patsienti, mis on kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast – kui doonorite arv väheneb, siis paraku väheneb ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponentide hulk, mida patsientide ravis kasutada saab.

Tagasi üles