Kõik, mida pead teadma HIVi levikust Eestis

Foto: Kiyoshi Takahase Segundo/PantherMedia / Kiyoshi Takahase Segundo

Kuigi HIV kõlab paljudele kurjakuulutavalt, on võimalik seda haigust tänapäeval ravimitega kontrolli all hoida ja elada täisväärtuslikult. 

Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel selgitab, kelle seas HIV praegu tegelikult levib ning kui pikka aega pole veretestist viirusega nakatumist näha.

Sageli arvatakse jätkuvalt, et HIV on vaid narkomaanide haigus. Kelle seas see tegelikult praegu Eestis enim levib ja miks?

On hästi teada, et HIV levib kaitsmata seksuaalvahekorra ajal ning otsesel kokkupuutel verega. Eestis algas HIVi massiline levik esmalt narkootikume süstivate inimeste seas aastal 2000. Praeguseks aga on nakkuse seksuaalsel teel levik olulisel kohal – seda nii hetero- kui homoseksuaalsete inimeste seas.

2000. aastate alguses nakatusid palju just noored vanuses 15–24, kes olid hakanud narkootikume süstima ja ei teadnud sellega kaasnevatest riskidest midagi. Tänasel päeval on aga uute nakatunute seas alla 25-aastaseid vähem kui kümnendik. Uutest juhtudest meeste seas on kaks kolmandikku üle 35-aastased, naiste seas aga 40 protsenti.

Kristi Rüütel. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Kuivõrd levib HIV praegu noorte seas või on nende teadlikkus parem kui neist vanemal põlvkonnal?

Noorte seas levib tõesti praegu õnneks vähem – üheks oluliseks põhjuseks on, et noorte seas on palju vähem narkootikumide süstimist kui 15 aastat tagasi. 14–29-aastastel noortel on ka küllaltki head teadmised erinevatest HIVi ja suguhaigustega seotud teemadest ning vanusega teadmiste tase paraneb.

Kondoomi kasutamise tavad juhusuhetes ei ole aga viimase kümne aastaga muutunud ning jätkuvalt on kõrge nende osakaal, kes juhusuhetes kondoomi ei kasuta. Noored, kellel on nii püsi- kui juhupartner(id), kalduvad juhusuhetes vähem kondoomi kasutama kui need, kellel on vaid juhupartner(id).

Kui nüüd selline inimene peaks juhusuhtes nakatuma kas HIVi või suguhaigusesse, siis ta võib selle edasi anda ka oma püsipartnerile. Seetõttu on meie noored tänapäeval HIVi nakatumise ohus pigem oma riskeeriva seksuaalkäitumise tõttu.

Positiivne on see, et võrreldes aastaga 2010 oli aastaks 2015 HIV-testi teinud noorte osakaal kahekordistunud.

HIVi testiks tuleb võtta verd, veeniverest kiirem võimalus on sõrmeotsaverest kiirtest. Kui täpne on selle tulemus? Millal ei pruugi olla HIV veretestist näha?

Sõrmeotsavere kiirtest on oma täpsuse poolest sama usaldusväärne kui veenivere analüüs. Ainus, mida peab silmas pidama, on nn aknaperiood. Kuna veenivere analüüsiga määratakse HIVi vastu tekkinud antikehasid ja HI-viiruse enda koostises olevad valke, muutub viirus verest tuvastatavaks juba 2–4 nädala jooksul alates nakatumisest.

Kiirtestiga aga määratakse vaid HIVi vastaseid antikehi, mistõttu nakatumist on võimalik tuvastada alles 8–12 nädalat pärast kokkupuudet. Seega, kui on hiljuti olnud konkreetne kokkupuutejuhtum, tuleks pigem eelistada veenivere analüüsi.

Kui aga soovitakse end rutiinselt kontrollida, sobib kiirtest hästi. Juhul, kui esmane analüüs (nii veenivere proov kui kiirtest) osutub positiivseks, siis tuleb see kindlasti üle täpsustada põhjalike analüüsidega. Tervishoiutöötajad teavad, kuidas seda teha.

Milliste haiguste suhtes tuleks end HIVi korral veel testida?

Juhul, kui on olnud kokkupuude verega, soovitame kindlasti end kontrollida ka C-hepatiidi viiruse suhtes. C-hepatiidi viirus levib verega kordades kergemini kui HIV. Samas seksuaalsel teel leviku tõenäosus on palju väiksem kui HIVil.

Need, kes ei ole vaktsineeritud B-hepatiidi vastu, peaksid end kaitsmata seksuaalvahekorra puhul lisaks HIVile ka selle suhtes uurida laskma. B-hepatiit levib seksuaalsel teel HIVist kergemini. Samas on B-hepatiidi vastu olemas väga tõhus vaktsiin, millega meil kõiki lapsi ja noori vaktsineeritakse. Neil, kes on vaktsineerimata, soovitame pöörduda oma perearsti või lähima nakkuskeskuse poole.

Kus saab praegu HIV-testi teha?

Nii B- kui C-hepatiidi suhtes saab lasta end uurida anonüümsetes HIVi nõustamiskabinettides. Ka nende viiruste puhul, kui esmane analüüs osutub positiivseks, suunatakse inimene edasi täiendavatele uuringutele diagnoosi kinnitamiseks.

Alates 2017. aasta algusest puuduvad perearstidel rahalised piirangud HIV-testimiseks. Testi saab tasuta teha ka juhul, kui inimesel ei ole ravikindlustust. Seetõttu on kõige lihtsam koht HIV-testi tegemiseks oma perearsti juures.

Juhul, kui inimene nakatub HIVi, on oluline kiirelt pöörduda infektsionisti juurde ja alustada kohe HIVi vastast nn antiretroviirusravi. Veel 5–10 aastat tagasi oodati ravi alustamisega niikaua, kuni immuunsüsteem juba nõrgenes. Tänaseks on aga paljud uuringud Euroopas ja kogu maailmas näidanud, et raviga tasub alustada kohe nakatumise järel. See parandab oluliselt elukvaliteeti ja tagab täisväärtusliku elu aastateks.

ARV-ravi on väga oluline ka nakkuse edasise leviku vältimise viis — seksuaalsel teel nakkuse edasiandmise risk muutub minimaalseks ning oluliselt väheneb ka risk ka vere teel nakatumiseks. Nii saab HIVi nakatunud inimene oma partnerit kaitsta. Eestis on ARV-ravi tasuta kõigile, ka neile, kes pole ravikindlustust.

AIDSi haigestumine Eestis väheneb, Lätis ja Leedus sageneb

• Haigestumus HIV-i ja AIDS-i on perioodil 2005–2015 Lätis ja Leedus pisut tõusnud, kuid langenud rohkem kui poole võrra Eestis.
• Samas oli HIV-i nakatanute arv sel perioodil siiski kõrgeim Eestis. 2015. aastal registreeriti Eestis 20,5, Lätis 19,9 ja Leedus 5,4 HIV esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta.
• AIDS-i haigestumine on sel perioodil Eestis vähenenud kolmandiku võrra, kuid on Lätis ja Leedus veidi sagenenud.
• 2015. aastal registreeriti Lätis 6,7, Eestis 1,5 ja Leedus 1,2 AIDS-i esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta.
• Suurem antiretroviirusraviga hõlmatus on üheks AIDS-i haigestumise leviku vähendajaks.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi analüütik Ingrid Valdmaa